Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Soome sild sealt- ja siitpoolt Soome lahte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kuopios praegu pensionipõlve pidav Jyväskylä ülikooli estofiilist soome kirjanduse professor Pekka Lilja üllitas Minerva kirjastuse vahendusel hiljuti mahuka ja põneva raamatu eesti kirjandusest ja Soome–Eesti suhetest.

«Sanan silta yli Suomenlahden» koondab 23 kirjutist – osa neist akadeemilised –, Eesti maast ja rahvast, naabrikuvandist Eesti ja Soome ajakirjanduses, Urho Kaleva Kekkoneni ja Mauno Koivisto suhtumisest Eestisse.

Lisaks mitu raamatuarvustust Soomes ilmunud eesti autorite teostele (Peegel, Kross, Mutt, Kruus jt).

Värskeim arvustus käsitleb Martti Turtola Pätsi-monograafiat.

Eesti – Lilja saatus

«Eesti on mu saatus» – tunnistab 2001. aastal teenete eest Soome–Eesti kultuurisuhete arendamisel Valgetähe ordeniga tunnustatud professor Lilja.

Ta alustas «eesti asja» ajamist Soomes bravuurikalt, kogudes 1970ndatel materjali oma väitekirja «Positiivse kangelase tulek Nõukogude Eesti romaani» tarvis.

Väitekirja kaitses ta 1980, sattudes kohe ka «keelatud autorite» nimekirja.

Toonane eesti kirjanduse ülemvalvur Endel Sõgel nimetas Liljat «valgekaartlaseks», mida Lilja sõbrad ja kolleegid omakorda pidasid tunnustuseks.

Lilja on enne äsjast raamatut avaldanud veel kolm Eestit puudutavat artiklikogu («Eino Leino ja Viro», 1981; «Virolaisesta kirjallisuudesta»,1983; «Viro – kirjallisuus kansakunnan kuvastimena», 1992).

Soome – teine kodumaa

Seesama Minerva kirjastus, kes üllitas ka Pekka Lilja teose «Sanan silta yli Suomenlahden», avaldas läinud aastal ka ühe eestlase raamatu.

Nimelt esitab oma mälestuste ja märkmete põhjal pildi Soomest ja soomlastest kauaaegne teleajakirjanik ja ETV juht aastail 1974–1986 Enn Anupõld, kes 1970.–1980. aastatel tegutses NSV Liidu raadio- ja telereporterina Soomes.

«Soome on mulle kui teine kodumaa», kirjutab Anupõld oma raamatu «Euroopan ikkunalaudalla. Suomesta ja suomalaisista virolaissilmin» saatesõnas.

Rohkete piltidega varustatud raamatus vahendab Anupõld muljeid ja meenutusi oma paljudest kohtumistest Soome poliitikute ja kultuuritegelastega ning pöördeliste aegade tähtsündmustest. (PM)

Tagasi üles