Rahvusvahelise žüriita võit ei tule

Imre Sooäär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väliseestlase Vello Vikerkaare referaadi peale City Paperis on tema postkast arvatavasti täis sõimukirju tulistelt Eurovisiooni fännidelt. Tegelikult on kaugemalt vaataja pilavas arvustuses ka üks iva sees. See, et laulu peaks valima žürii.

Küsimus on eelkõige selles, mida tahame sel lauluvõistlusel osalemisega saavutada. Kas näidata maailmale, et meil teevad noored väitsedega tüdrukud sarvikuga lahedat etnomuusikat, millest Euroopa kahjuks aru ei saa, ja plaadikeerutajad tšikid panevad niisama pidu, või tahame veelkord võidu koju tuua?

Siin ongi põhiline valikukoht. Rahvahääletusega jääme võidust sama kaugele nagu Soome, kes aastaid on rahva arvamust usaldades puusse pannud.

Kui tahame taas võita, siis tuleb minna rahvusvahelise žürii teed, mis peaks olema laiapõhjalisem kui minevikus ja ehk kombineeritud kohapealse žürii arvamusega. Kohalikud oskavad paremini hinnata esinejate tausta ja lavakogemust, mida rahvusvaheline hindaja ei pruugi näha.

Žüriile tuleb sõnastada selge eesmärk: valida laul, mis tabaks valitsevaid trende ja suudaks potentsiaalselt Eestile kõige rohkem punkte tuua.

Rahvas peab sõna sekka öelda saama, selle jaoks sobib aga publiku auhind, mida varemgi välja antud on.

Lemmikut võiks oodata näiteks lahke panga toetusel reis soojale maale, mitte mõni odav kaasaskantav raadio. Esinejad ja autorid on liiga palju vaeva näinud, et nende tööd tühise nänniga pärjata.

Eesti esindaja tuleb valida taktikalistel kaalutlustel. Eurovisioon ei ole olümpiamängud, kus tulemus on mõõdetav, samuti mitte presidendivalimine, mis peab põhiseadusele vastama.

See on muusikaline telemäng, kus trenditeadlikkuse ja populismi võtetega üksteist üle trumbatakse.

Ruslana tõestas, et loomanahkades laulmine võib tuua maksimumpunktid, kui lisaks tuld pursata ja tantsusammud viimase peale timmida.

Säravate laulude vähesuse põhjuseks oli tänavu samuti rahvahääletus. Praegu proovivad autorid meeldida eesti rahvale, lootes hiljem Euroopa televaataja armulikkusele. Kahte head korraga ei saa.

Kuna ETV teeb saadet maksumaksja rahaga, tuleb teha kõik selleks, et saavutaksime rahvusvaheliselt parima tulemuse. Me ei saa alahinnata ega unustada, millise tuntuse ja positiivse majandusliku kaasmõju tõi lauluvõistluse võit Eestile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles