Laine Jänes kinnitab, et Tartu linnavalitsuse töötajad pööravad ka ilma populistliku agitatsioonita suurt tähelepanu raudteega seonduvale meie linnas.
Sotsiaaldemokraadid hirmutavad tartlasi raudteeõnnetusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar päeva tagasi kurtis mu tuttav, et võtnud postkastist hommikuse Postimehe, pudenes lehe vahelt välja hirmutava teksti ja põlevate rongide pildiga kaart. Tekst tagaküljel rääkis linnavalitsuse leigest suhtumisest raudteeprobleemidesse ja lubas lähiajal katastroofi.
Leian, et muidu üsna mõõduka partei selline käitumine on alatu võte. Esiteks seisab kaardil häbematult vale hinnang linnavalitsuse tegevuse kohta ja teiseks pole eetiline külvata elanike hulgas pidevalt paanikat.
Nii võiks ju mõni partei oma valimisvankri ette rakendada hirmu kevadisest suurveest, igapäevastest kurbadest avariidest Tallinna-Tartu maanteel või maakoore aeglasest vertikaalsest liikumisest, mis kindlasti toob kaasa mere pealetungi mandrile.
Paanika kui valimispärm
Linnavalitsus on Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga nõus, et pidevalt tuleb ette näha ja analüüsida kriisiolukordi, samuti võtta tarvitusele võimalikke ettevaatusabinõusid.
Me oleme selles asjas ühel pool rindejoont. On arusaamatu, miks Enn Tarto, vaatamata lugematutele selgitustele nii suusõnal kui ka kirjalikult, püüab järjekindlalt väita, justkui oleks linnavalitsuse hoiak risti vastupidine. Tegelikult on see muidugi arusaadav käimas on ju valimiste aasta.
Politikaanlus eespool nimetatud kriisiolukordade ja ohuallikate puhul on sulaselge populism. Võib külvata paanikat ja ülestõusule kutsuda tuhandeid inimesi, kuid selge on see, et katastroofid, üleujutused, aga ka HIV, aids või narkootikumide tarvitamisega seotud mured, ei küsi parteipiletit.
Need õnnetused võivad tabada keda iganes. Need pole poliitilise võitluse teemad. Need on meie kõigi ellujäämise ja heaolu küsimused.
Kinnitan täie veendumusega, et Tartu linnavalitsuses töötavad inimesed, kes ei taha mängida linnarahva ega iseenda eluga. Me ei unusta valvsust ja pöörame ka ilma populistliku agitatsioonita suurt tähelepanu raudteega seonduvale meie linnas.
Seotud käed
Raudtee erastamine pole olnud Eesti Vabariigi valitsuse tegevuse ajaloos just parimaid saavutusi.
Maailmas on teada juhtumeid (Suurbritannias), kus raudtee on taas riigistatud, kuna tegemist on strateegiliselt tähtsa objektiga ja eraettevõte pole suutnud tagada soovitud arengut.
Reisijatele kvaliteetse teenuse arendamine ning ülevaade raudteel ohutuse tagamisest on päris kindlasti riiklikud küsimused.
Kahjuks ei näe ma küll lähiajal võimalust, et Eesti riik selle sammu astuks. Selleks pole raha.
Enne aga, kui tegelda praeguse olukorra totaalse süüdistamisega, tasuks kurjakuulutajatel meelde tuletada, kes ja millisest erakonnast olid need otsustajad, kes omal ajal viisid asja selleni, et praegu on nii riigi kui ka omavalitsuste käed raudteel toimuva osas kahjuks häirivalt seotud.
Olen täiesti kindlalt seda meelt, et olukord raudteel vajab teravdatud tähelepanu.
Selleks on linnavalitsus teinud riskianalüüsi, praegu koostatakse kriisisituatsioonis käitumise tegevuskava, mis peab valmis saama hiljemalt suveks. Läbi on räägitud ASi Eesti Raudtee juhtkonnaga ja esitatud neile linnapoolsed nõudmised.
Need nõudmised ja kriteeriumid (keevisrööbaste kasutamine, rongide liikumiskiiruse vähendamine linna piires 15 km/h, mürabarjääride rajamine raudtee omaniku poolt) on kirjas ka linnavalitsuse poolt volikogule esitatud ja avalikule väljapanekule suunatud linna üldplaneeringus.
Ohutust suurendavad kindlasti ka eritasandiliste raudtee ületamise kohtade rajamine.
Kuhu ta kolida?
Kuid oma nõudmiste esitamisel peame siiski küsima mõistuspäraselt ja mitte lihtsalt odavat populaarsust taga ajades: kas on ikka mõeldav, et kogu raudtee koliks Tartust ära?
Kas Enn Tarto ei laseks siia ka reisironge?
Kuhu see ümbersõit siis peaks minema? Kelle akna alla? Näidake!
Tuletan meelde, et Tartu maavanem on raudtee kaubajaama ja depoo ümberkolimise teemaplaneeringus Tartu linna lähialade ja linna territoriaalsed seosed (kinnitatud 2001. aastal) maha laitnud. Küll on selles planeeringus viidatud kaubarongide läbimisele linnas peatumata pärast Koidula piirijaama valmimist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teabe kohaselt alustatakse piirijaama rajamist 2006 ja ehitustööd lõpetatakse 2009. aastal.
Nagu ajaloostki teada, arenevad linnad raudteesõlmede ümber, sest raudtee tähendab ka kaubavedu ja tööstuse arengut.
Loomulikult peab raudteel toimuv olema korraldatud nõnda, et tagatud oleks elanikkonna rahulik elu.