Karskusühenduse AVE akadeemiline töörühm lükkab ümber müüdi, et mõõdukas alkoholitarbimine on tervisele kasulik.
Ka väike kogus alkoholi pole tervisele ohutu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igaüks on kuulnud arvamusi, justkui oleks alkoholi mõõdukas joomine kasulik. Viidatakse kunagi loetud või kuuldud uurimustele, mis julgustavad alkoholi tarbima. Kas see on tõesti kahjutu? Või koguni kasulik?
Näiteks punane vein. Alkohoolsete jookide hulgas annab punasele veinile privileegi ühe polüfenoolide gruppi kuuluva aine sisaldus, mis avaldab soodsat mõju veresoontele.
Katses, kus punase veini ekstrakti manustati härja aordist valmistatud preparaadile, selgus, et sõltuvalt ekstrakti kogusest vähenes veresoonte lubjastumist soodustava aine endoteliili produktsioon, samuti ka geeni aktiivsus, mis juhib endoteliili sünteesi veresoone seinas. Selle aine tekke pidurdamine hoiab ära vererõhu tõusu ja annab oma panuse infarktist hoidumiseks.
Seejuures selgus ka, et veini selline toime pole seotud veinis oleva alkoholiga ega ka veini tekkega kääritamisel. Kasutatud ekstrakt oli alkoholivaba, pealegi vähenes endoteliili teke ühesuguselt nii veini kui ka veiniekstrakti ja punase viinamarjamahla toimel.
Kas punase veini mõõdukas joomine on siis ohutu? Kui teadmine punase veini kasust teeb rohke veini joojaks, varjutab kasu reaalne kahjurisk. Peamisteks ohtudeks on alkoholisõltuvus ja maksakahjustus. Pole olemas sõltuvust veinist, vaid alkoholisõltuvus. Kui üldiselt peetakse veini puhul riskivabaks miinimumiks päevas mitte üle 150 ml ja nädalas mitte rohkem kui liiter veini, siis ei puudu ka sellest piirist kinni pidades alkoholisõltuvuse tekke oht, mis sõltub suuresti organismi eripärast. Maksakahjustused tekivad siis, kui joodud alkoholi koguhulk ületab kindla piiri. Seega jõutakse «riskivabalt» veini juues päev-päevalt ja aasta-aastalt lähemale maksa kahjustamisele.
Kuidas on õllega?
Pudel õlut kuuma ilmaga või pärast sauna kosutab. Kuigi õllel on oma positiivne mõju, ei saa seda lugeda karastusjoogiks. Esiteks on õlles B-rühma vitamiine. Peale selle oletatakse, et humalatest tekkib mõruaine, mis toimib rahustavalt. Seni pole seda ainet tuvastatud ega keemiliselt identifitseeritud. Kui humalate kääritamisel tekibki selline aine, pole see alkohol.
Seega, nii B rühma vitamiinid kui ka too hüpoteetiline rahusti on olemas ka alkoholivabas õlles. Erinevalt tavaõllest ei sunni alkoholivaba õlu pudelite viisi jooma. See ongi põhilisim risk, mis tekib õlut juues.
Õlu on kõige hõlpsam vahend alkoholisõltuvuse kujundamiseks. Uurimused näitavad, et kui arvestada joodud alkoholi kogust kuni alkoholsõltuvuse tekkeni, siis õlle joomisel on see kogus väiksem kui veini või kangete alkoholide joomisel.
Õlu ei asenda kangete jookide pruukimist, vaid annab alguse kätte teerajale: pudel õlut karastuseks, siis edasi mitu pudelit, iga päev mitu pudelit, alkoholilembuse teke, kangete alkoholide lisandumine õllele, alkoholi koguhulga järk-järguline suurenemine, alkoholisõltuvus, alkoholism.
Arvamus, et veinijoomise traditsioonidega maades ei ole sellest sugenevaid terviseprobleeme, on müüt. Seda näitavad järgnevad andmed tüüpiliste veinimaade Prantsusmaa ja Ungari kohta.
Kas Euroopas juuakse veini?
Juba 1982. a oli Prantsusmaa maailmas esikohal absoluutselt suurima alkoholi tarvitamisega ühe inimese kohta üle 13,3 liitrit absoluutset alkoholi. Ka oli kõrge suremus maksatsirroosi: 23 meestel ja 9 naistel 100 000 inimese kohta. Prantsusmaa valitsus moodustas spetsiaalse riikliku komisjoni tubaka, alkoholi ja narkootikumide vastu võitlemiseks. Ennetustegevuse tulemusena on Prantsusmaal alkoholi tarvitamine ühe elaniku kohta vähenenud.
Selle tulemusena on vähenenud vigastussurmade arv ja haigestumine alkohoolsesse maksatsirroosi ning eriti oluliselt on vähenenud meeste haigestumine hingamisteede ja ülemise seedetrakti pahaloomulistesse kasvajatesse.
Veinitraditsioonidega Ungaris oli 1985. a maksatsirroosi levik maailmas suurim 32 inimest 100 000 elaniku kohta. Ungaris suri 1993. a 124 meest 100 000 mehe kohta ja 41,3 naist 100 000 naise kohta, mis on meeste osas 20 korda ja naiste osas 13 korda suurem kui Norras.
Kui 1980. a Ungaris suri alkohoolse maksakahjustuse kätte 1556 inimest, siis 2000. aastaks oli see arv suurenenud ligi 4 korda.
Eestis tehtud uuringud näitavad, et 10 taasiseseisvusaasta jooksul (1992-2001) on parimas tööeas meeste suremus maksakahjustusse suurenenud 3,5 korda.
Ohutu joomine pole tõendatud
Maailma Tervise Organisatsiooni väitel « pole teaduslikku tõendust, et esineks ohutut alkoholi pruukimist». Alkoholist tingitud tervisekahjustuste kujunemine ja sellega seotud eluea pikkus sõltuvad paljudest teguritest: eelkõige pärilikkusest, kasutamise kestusest ja tarvitatud alkoholi hulgast. Tervisekahjustus ei sõltu kasutatud alkohoolse joogi liigist (siider, õlu, vein, viin, puskar jne).
Alkoholikahjustus ja -sõltuvus areneb eriti kergelt lastel ja noorukitel. Alkoholiga alustamise ea ja kroonilise alkoholismi tekke sageduse vahel on otsene seos.
Eestis on viimasel aastakümnel märgatavalt teravnenud noorte joomisest tingitud terviseprobleemid. Noorte alkoholitarvitamise laastavat mõju näitavad Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku andmed alkoholimürgistustega haiglaravi vajavate laste arv on oluliselt suurenenud. Ka on TÜ Kliinikumi gastroenteroloogia osakonnas varem üliharva esinenud noorte rasked maksakahjustused muutunud nüüd sagedasemaks.
Alkohol on algprobleem
Alkoholi joomine mõjub ajukeskustele, mis reguleerivad enesekontrolli. Näiteks TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ambulatoorse osakonna andmetel on õppurite riskikäitumisega seotud sihilike traumade arv 1988. aastast kuni 2003. aastani suurenenud kaks korda.
Muuhulgas on ka noorte juhuslike seksuaalsuhete rohkus üheks riskikäitumise vormiks, mis on seotud suure ohuga saada HIV-infektsioon. Kontrollimatu joomise lai levik noorte hulgas ongi üks olulistest põhjustest, miks Eesti on HIV leviku poolest Euroopa Liidus esikohal.
Maailma kõige kiirema kahanemisega rahvana oleme esirinnas ka enesetappude poolest.
Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi korraldatud uuringu tulemused näitasid, et Eesti suitsidentide hulgas olid 59,8% alkoholisõltlased ja kuritarvitajad ning 5,3% narkootikumide kuritarvitajad. Suitsidentidel oli oluliselt suurem risk olla alkoholisõltlane ja narkootikumide kuritarvitaja võrreldes kontrollrühmaga.
Ainult kolmandik alkoholisõltlastest oli saanud diagnoosi enne uuringu diagnostilist protseduuri; see näitab, et alkoholism on tugevalt aladiagnoositud. Uuring näitas, et joovastavate ainete tarvitamisega seotud häired, eelkõige alkoholisõltuvus ja narkootikumide kuritarvitamine, on olulised suitsiidi riskitegurid.
Kõik saab alguse esimesest pitsist. See omakorda võib saada alguse esimesest julgustusest, miks mitte nähtud reklaamist.
Eesti Vabariik piiritleb alkoholireklaami. Lahjat alkoholi võib reklaamida alates kella 20st ning kanget alkoholi kella 21st. Kas seadus on kirjutatud eeldusega, et alaealised (kaasa arvatud teismelised) ei vaata pärast kella kaheksat ja üheksat õhtul enam telerit? Telekanalid ise sellega ei arvesta.
Alkohol, ükskõik millises tootes ning mil määral, ei ole riskivaba, millest tulenevalt selle avalik reklaamimine ei arvesta Eesti rahva tervise ja heaoluga.
Kaie Kaasik, meditsiinidoktor; emer. professor; vanemateadur TÜ tervishoiu instituudis
Tamara Janson, TÜ Spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi dotsent
Atko Viru, meditsiinidoktor; emer. professor; bioloogia doktor, spordifüsioloog
Arvo Tikk, meditsiinidoktor, emer. professor, neuroloog-neurokirurg
Enno Kross, kauaaegne TÜ Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja
Lauri Beekmann, Ühendus AVE tegevjuht