Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt Isamaaliidust selgitab intervjuus, kuidas menetleb Euroopa põhiseaduse lepingut Riigikogu.
Töörühm otsustab: kas muuta põhiseadust või mitte
menetlemiseks?
Põhiseaduskomisjon on Euroopa põhiseaduse lepingu analüüsimiseks moodustanud 24-liikmelise töörühma, kuhu kuulub nii Riigikogu liikmeid kõikidest Riigikogu fraktsioonidest, juriste, kohtunikke ja ametnikke, samuti justiitsminister. Töörühm on seni korraldanud ühe arutelu.
1. maiks ootab põhiseaduskomisjon töörühmalt seisukohta küsimuses, kas Eesti põhiseadus võimaldab Riigikogul ratifitseerida Euroopa põhiseaduse lepingu ilma täiendavate põhiseaduse muudatusteta või mitte. Samuti kuulub töörühma pädevusse muude õiguslike probleemide hindamine, mis seoses Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega tekivad.
Kas olete rahul selle tööga, mida valitsus on teinud lepingu tagajärgede
analüüsimiseks?
Valitsus teeb seda koostöös Riigikogu, kohtute ja kõrgkoolidega. Hetkel on ennatlik hinnangut sellele tööle anda, kuna töö ei ole jõudnud lõpusirgele.
Kas valitsus on Euroopa põhiseaduse lepingu Riigikogule üle andnud?
Ei ole. Saan aru, et valitsus soovib eelnevalt nn erapooletut ekspertiisi, kuna kardab, et ei rahvahääletusele võib olla ebapopulaarne.
olulistele muutustele Eesti õigussüsteemis seoses Euroopa põhiseaduse lepinguga juhtis tähelepanu õiguskantsler?
Ka õiguskantsleri-poolne analüüs ei ole seni olnud lõplik.
Sellele küsimusele saab vastata siis, kui töörühm on esitanud PK-le omapoolse analüüsi, so pärast 1. maid.
Kõige põhimõttelisem muudatus leidis aset ikkagi Eesti põhiseaduse täiendamisega III osaga, mis võimaldas Eestil ühineda EL-ga. Euroopa põhiseaduse lepingust tulenev mõju ei tohiks kvalitatiivseid ümberkorraldusi Eesti õigussüsteemis kaasa tuua.
Seda ei ole otsustatud. Enamus erakondi on seda meelt, et kuna tegemist on välislepingu jõustamise protseduuriga, siis Eesti põhiseadus ei võimalda seda teha rahvahääletusel. Teist meelt on Keskerakond. Rahvaliidu sisukoht on seni jäänud selgusetuks.
Ei usu. Erinevates riikides on erinevusi lepingute jõustamises ja Eestis saab see toimuda üksnes Eesti põhiseadusest tulenevalt. Küll on Eesti ja ka EL tervikuna uudse olukorra ees, kui juhtumisi mõni EL liikmesriik lükkab Euroopa põhiseaduse lepingu tagasi.
Euroopa põhiseaduse lepinguga seotud arvamuslood