Töörühm otsustab: kas muuta põhiseadust või mitte

Mart Nutt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt Isamaaliidust selgitab intervjuus, kuidas menetleb Euroopa põhiseaduse lepingut Riigikogu.

Kuidas valmistub Riigikogu põhiseaduskomisjon Euroopa põhiseaduse lepingu
menetlemiseks?

Põhiseaduskomisjon on Euroopa põhiseaduse lepingu analüüsimiseks moodustanud 24-liikmelise töörühma, kuhu kuulub nii Riigikogu liikmeid kõikidest Riigikogu fraktsioonidest, juriste, kohtunikke ja ametnikke, samuti justiitsminister. Töörühm on seni korraldanud ühe arutelu.


1. maiks ootab põhiseaduskomisjon töörühmalt seisukohta küsimuses, kas Eesti põhiseadus võimaldab Riigikogul ratifitseerida Euroopa põhiseaduse lepingu ilma täiendavate põhiseaduse muudatusteta või mitte. Samuti kuulub töörühma pädevusse muude õiguslike probleemide hindamine, mis seoses Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega tekivad.



Kas olete rahul selle tööga, mida valitsus on teinud lepingu tagajärgede
analüüsimiseks?

Valitsus teeb seda koostöös Riigikogu, kohtute ja kõrgkoolidega. Hetkel on ennatlik hinnangut sellele tööle anda, kuna töö ei ole jõudnud lõpusirgele.



Kas valitsus on Euroopa põhiseaduse lepingu Riigikogule üle andnud?

Ei ole. Saan aru, et valitsus soovib eelnevalt nn erapooletut ekspertiisi, kuna kardab, et “ei” rahvahääletusele võib olla ebapopulaarne.



Hiljuti kohtus põhiseaduskomisjon õiguskantsler Allar Jõksiga. Millistele
olulistele muutustele Eesti õigussüsteemis seoses Euroopa põhiseaduse lepinguga juhtis tähelepanu õiguskantsler?

Ka õiguskantsleri-poolne analüüs ei ole seni olnud lõplik.



Milliseid muutusi Eesti õigussüsteemis tingib põhiseaduse lepingu ratifitseerimine?

Sellele küsimusele saab vastata siis, kui töörühm on esitanud PK-le omapoolse analüüsi, so pärast 1. maid.



Millistes valdkondades on teie hinnangul Euroopa põhiseaduse lepingu mõju Eesti õigussüsteemi kõige tugevamini mõjutav või täiendav?

Kõige põhimõttelisem muudatus leidis aset ikkagi Eesti põhiseaduse täiendamisega III osaga, mis võimaldas Eestil ühineda EL-ga. Euroopa põhiseaduse lepingust tulenev mõju ei tohiks kvalitatiivseid ümberkorraldusi Eesti õigussüsteemis kaasa tuua.



Kas nüüdseks on lõplikult otsustatud, et Eestis ratifitseerib põhiseaduse lepingu Riigikogu ja mitte rahvahääletus? Kuidas kulgevad selles küsimuses erakondlikud jõujooned Riigikogus?

Seda ei ole otsustatud. Enamus erakondi on seda meelt, et kuna tegemist on välislepingu jõustamise protseduuriga, siis Eesti põhiseadus ei võimalda seda teha rahvahääletusel. Teist meelt on Keskerakond. Rahvaliidu sisukoht on seni jäänud selgusetuks.



Kas Eesti siseriiklikke protseduure võib mõjutada ka Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsess teistes EL-liikmesriikides?

Ei usu. Erinevates riikides on erinevusi lepingute jõustamises ja Eestis saab see toimuda üksnes Eesti põhiseadusest tulenevalt. Küll on Eesti ja ka EL tervikuna uudse olukorra ees, kui juhtumisi mõni EL liikmesriik lükkab Euroopa põhiseaduse lepingu tagasi.




Loe lisaks:

Euroopa põhiseaduse lepinguga seotud arvamuslood





Kommentaarid
Copy
Tagasi üles