Mitte ainult autodest

Mart Hiob
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mart Hiob kirjutab, et Oa ja Herne tänava magistraaliks muutmine on liikluse seisukohalt mõttetu tegu, samas ka hoop Supilinna asumile.

Linnaplaneerimist laiemalt ja liiklusskeemi kitsamalt võib vaadelda õige mitme kandi pealt. Tavaliselt vaatab igaüks ikka enda mätta otsast. Selles ei ole midagi imelikku. Samas on asjatundlikul vaatlejal peale oma mätta ette näidata ka muid põhjendusi ning üldiselt tunnustatud seisukohti.

Linnatänavad erinevad maanteedest põhimõtteliselt selle poolest, et nende otstarve ei ole esmajärjekorras transport, vaid hoopis juurdepääsu tagamine.

Määrates tänavaid transpordiks, tuleb magistraalide (põhi- ja jaotustänavate) puhul peale müra- ja saasteprobleemide vaadelda ka suurenevast liikluskoormusest tekkivat barjääriefekti.

Teiste sõnadega: arvestades transpordivajadust, teekonna pikkust ja loogilisust, ehitus- ja hoolduskulusid, piirkonna ja tänava iseloomu, tänava mõõtmeid ja skaalat, traditsioone jne, valime välja olemasolevad tänavad või rajame uued, kuhu läbiva liikluse suunamine rahuldab valitud kriteeriume mõistlikus ulatuses.

Läbiva tee tingimused

Magistraale ei planeerita naljalt keset korter- või väikeelamute piirkondi, tiheda jalakäijate ja jalgrattaliiklusega lõikudesse, kultuuri- või loodusväärtusega aladele, ebamõistlikke ehituskulusid nõudvatesse kohtadesse ega paikadesse, mis jäävad tõmbepunktidest liialt kaugele või loovad ebaloogilise liiklusolukorra.

Otstarbekas ei ole suunata läbivat liiklust näiteks Kesk tänavale – seda mitte tänavakoridori kitsuse, vaid teekonna loogilisuse (tänava asukoha) ja ümbritseva elamurajooni pärast. Samas on ka tänavaid, kus läbiv liiklus õigustaks end tunduvalt suuremas mahus.

Päevakohane näide on Lai tänav, mis on võrdsustatud ebavõrdse partneri, Kroonuaia tänavaga, kuid mis kannaks auga välja ka täisväärtusliku tänava koormuse, mida kavandatav mõlemasuunaline liiklus tähendaks.

Kui nüüd rääkida natuke Supilinnast varem kõnelnute eeskujul (Enriko Talvistu, TPM, 10.12., ja Stepan Karja, 24.01.), võiks arutleda Herne ja Oa tänava magistraaliks muutmise ning Tähtvere silla rajamise otstarbekuse üle.

Magistraalide poolt räägib teatud transpordivajaduse olemasolu ning loogilise, kogu linna piirava ringteedevõrgu loomise mõte. Lisaks tuleb arvesse Raadi ja Veeriku inimeste õigustatud soov tihedalt ja pingevabalt üksteisel külas käia.

Miks peab Supilinna Selts magistraalide loomist Supilinna siiski ebakohaseks?

Ei mingit kasu!

Supilinn on ajalooliselt kujunenud looduslikult selgelt piiritletud väärtuslik ja elujõuline tervik, mida lõhkuda oleks patt. Supilinn on elurajoon, millel on oma kodulehekülg, oma ajaleht, linnaosapäevad, selts, vahel küllaltki «verised» sisevaidlused, oma elektrooniline postiloend jne.

Märkimisväärne osa elust leiab aset avalikus ruumis – tänavatel. Sellisel kujul on Supilinn oluline väärtus kogu Tartu linna, aga laiemalt ka Eesti ja Euroopa kontekstis, kus sellised sajandivanused puitrajoonid on 1960.–70. aastatel looja karja saadetud.

Magistraalide rajamine kahjustaks vaieldamatult kõiki Supilinna väärtusi ning vastavalt 2004. aastal korraldatud küsitlusele on kohalikud elanikud üksmeelselt liikluskoormuse suurendamise vastu.

Välja paisanud need paljuski emotsionaalsed põhjendused, räägiksin ka kõigile tartlastele arusaadavas keeles: Oa ja Herne magistraaliks muutmine ei leevenda piirkonna pudelikaela, Kroonuaia silla fooriristmiku probleemi.

Igati põhjendatult Supilinnas kehtiv liikluskorraldus (võrdväärsete ristmike, vähendatud sõidukiirusega ja raskesõidukite, sh busside sissesõidukeelu ala) ning nurgahoonestusest tulenev ristmike väike raadius takistab efektiivset läbivat liiklust.

Kavandatud sild koos mahasõitudega muudaks küsitavaks laululava ja Supilinna spordipargi korraliku toimimise.

Viimase puhul tuleks kaaluda varasemate ja ka käesoleva aasta miljoniliste investeeringute mahakandmist. Sild hävitaks sisuliselt Emajõe ainukesed supelrannad kummalgi pool jõge ning omal ajal küll tööõnnetusena tekkinud, kuid tänaseks juba loodusväärtusliku konnatiigi.

Liivakivipaljand Emajõe vasakkaldal seatakse löögi alla. Niisamuti Tähtvere ajalooline mõisasüda Kreutzwaldi ja Tuglase ristis. Tulevane sild lõikab ära Tartu ainukese loodusraja, Jänese matkaraja alguse ning rikub laialt kasutatavad suusa- ja tervisejooksurajad.

Silda polegi tarvis

Arvestades maanteeameti kavatsust rajada tulevikus Jõhvi maantee suunal üle Piibe maantee sild Kvissentalist Tiksojale, võib seni prognoositud Tähtvere silla väike koormus (uues Tartu üldplaneeringu ettepanekus on Tähtvere sild koos Kroonuaia sillaga Tartu autosildadest konkurentsitult väikseima koormusega) hoopis kokku kuivada, seda eriti Põhja-Tartust Tallinna poole suundujate arvelt.

Et kavandatava Supilinna läbiva silla maksumus võib kujuneda loodushoidliku variandi puhul samasse hinnaklassi olulisima, Ropka sillaga, jääbki üle küsida: milleks?

Üle kolmandiku tartlastest elab Võidu sillast lõunas Emajõe vasakkaldal, väga suur hulk töökohti paikneb aga vastaskaldal. Seepärast ongi esmatähtis lahendada Emajõe ületamine Sõpruse sillast lõunas – Ropka ja Ringtee sillaga.

Kummalegi sillale on planeeritud ning osaliselt juba olemas ka korralikud mahasõidud (Ringtee, Turu, Kalda tee, Nõlvaku ja Vaksali pikendus). Põhja-Tartu transpordivajadus rahuldatakse olemasoleva Kroonuaia ning planeeritavate Laia tänava ja Kvissentali-Tiksoja sillaga. Tähtvere silda pole lihtsalt vaja.

Kui ei rajata Tähtvere silda, pole ka tarvis sillale juurdepääsu rajada ehk Herne ja Oa tänavat magistraalideks muuta. Sellist järeldust toetab ka uus Tartu üldplaneeringu ettepanek, kuhu on siiski «igaks juhuks» Supilinna magistraalid sisse jäetud.

Halenaljakas tõsiasi on paraku see, et Karlova ja Supilinn (Tartu olulisimaid Euroopa kontekstis arvestatavaid kultuuriväärtusi), mõlemad tervikliku ja omanäolise puitasumiga, on ainukeste elamurajoonidena jaotustänavate poolt lõikudeks tükeldatud!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles