Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011

Külli Holstingu arvates oleks Tallinna kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks õige aeg ja koht alustada teadlikku imidži-arendust.

Euroopa Liidu kultuuriministrid võtsid 1985. aastal vastu otsuse anda igal aastal ühele Euroopa linnale Euroopa kultuuripealinna nimetus. Eesmärgiks oli tutvustada selle linna kultuurielu teistele eurooplastele ning tuua esile selle kultuuri spetsiifilised suundumused.

Lisaks loodeti just kultuuri kaudu parandada inimeste elujärge selles linnas. Praktika tõendab, et kultuuripealinna tiitel on toonud kaasa nii töökohtade, investeeringute ja turisminduse tõusu kui ka loovuse arengut ning innovaatilisust kogu piirkonda.

Turism kasvab igas kultuuripealinnas keskmiselt 15%, kuid legendaarses Glasgow’s, mis oli kultuuripealinn 1990. aastal, tõusis see isegi 50 protsendini.

Kultuurile oluline koht

Mis kõige tähtsam – nii kultuuripealinna tiitlile kandideerides kui ka pärast piduaastat on kultuur saanud linna arengus olulise positsiooni, kultuuriga tegelevad inimesed on saanud paremad tingimused, investeeringuid on tehtud infrastruktuuri ning linnaelanikest on saanud teadlikumad kultuuritarbijad ja -loojad, kes mõistavad kultuuri laiemas tähenduses.

Esialgu lootsid ka Euroopa kultuuriministrid, et süsteemi abil on võimalik kujundada ühtne kultuuriline identiteet, kuid praktikas on see tähendanud, et kultuuripealinna tuuakse etendusi ja näitusi mujalt maailmast, kuid kõigepealt on tutvustatud oma linna külalistele ja kultuurinautlejatele üle maailma.

Kandideerimine on suurepärane võimalus luua linnale värske turismi-imago, sest ükski linnakuvand pole mitte juhuste kokkulangemine, vaid teadlikult arendatud pikaajaline töö.

Kui praegune Tallinn paistab teiste Eesti linnade kõrval kiire, kõva ja ohtlikuna, siis on nüüd kandideerimisega õige aeg ja koht alustada teadlikku imidži-arendust ja laiemat diskussiooni kultuuri edasiviivast jõust linna arengus.

Linnad on arenemas iseseisvateks «rahvusriikideks» ja muutunud aktiivseteks mõjutajateks Euroopa ühiskultuuris. Kuna Euroopa Liit on jätnud kandideerivale linnale suhteliselt vabad käed, kuidas ja millist kultuuriaastat korraldatakse, sest ka nendepoolne rahastus on suhteliselt väike ja suurem eelarveline kohustus jääb linna enda kanda, peab kandideeriv linn selle otsuse ise tegema.

Strateegilised valikud

Tuleb teha strateegilised valikud, kas plaanime tähistada aastat ainult suurejooneliste festivalidega ning kutsuda siia suuri staare või tahame, et linnast saaks tervikuna kultuuri ja loovust väärtustav keskkond, kus linlane tunneks end hästi.

Peame endalt küsima, kas me soovime linlast näha ainult kultuuritarbijana või ka selle aktiivse loojana? Kas me kõik tahaksime, et rahapuudus, vanus, füüsiline puue või elukoht ei takistaks kedagi tegelemast või osa saamast kultuurielust? Tänaseks on Euroopa näinud palju vägagi eripalgelisi kultuuripealinnu – enesekesksemaid ja avatumaid, suuremaid ja väiksemaid, kallemaid ja odavamaid, edukamaid ja vähemedukamaid.

Ajalugu aga on näidanud, et enim positiivset tagasisidet on leidnud ja ka ise oma kultuuripealinna-aastaga enim rahul jäänud need linnad, kes on kohe alguses aru saanud, et kultuuripealinnaks olemisega kaasnevatel suurtel kulutustel ei ole mõtet, kui sellest linna kultuuriruumi püsivamat jälge ei jää. Oluline on see, et kultuuri areng oleks jätkusuutlik ka pärast suuraastat.

Kas me suudame selle lühikese ajaga, otsustakse Tallinna saatus ju juba 2007. aastal, muuta oma suhtumist linna nii, et sellest saaks meeldiv, turvaline ja kultuuriliselt aktiivne pealinn meie riigile?

Kultuuri tuleks mõista siinkohal võimalikult laiapõhjalisena ehk «Kultuur on kõik ja kõik on kultuur». 2011. aastal on oodatud ka kõik spordi-, teadus-, muinsuskaitse-, haridus- jm üritused. Laiapõhjalisus ja kultuuriline mitmekesisus rikastaks ning arendaks rahvusvahelisi võrgustikke ning paneks ka välismaise meedia meist huvituma.

Otsus juba 2003. aastal

Tallinna linnavolikogu võttis juba 2003. aastal vastu otsuse kandideerida Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2011. aastal. Samal aastal valitakse veel üks linn nn vanadest liikmetest, ja see tuleb Soomest.

Sealne kultuuriministeerium korraldas eelmisel nädalal seminari, kus tutvustati kõigile kandideerida soovivatele linnadele varasemaid valikuprintsiipe ning esitleti seni ainsa Euroopa Liitu mitte kuuluva riigi Norra linna Stavangeri kultuuripealinna tegevuskava ning ettevalmistust 2008. aastaks.

Täna kohtub Tallinna linnavalitsus Sir Bob Scottiga Inglismaalt, kes viis Liverpooli linna ihaldatud tiitli kättevõitmiseni 2008. aastal, kuigi kaheksa Inglise linna konkurents kandideerimisel oli tugev.

Liverpoolis loodi 2008. aasta kultuuripealinnaks kandideerimiseks iseseisev ettevõte: Liverpool Culture Company, mille juht Sir Bob Scott kuni selle aastani oli.

Praegu töötab ta vabakutselise nõustajana, pakkudes nõu kultuuripealinnaks kandideerivatele linnadele üle terve Euroopa. Praegu nõustab ta näiteks Saksamaad ning Austriat ja Ungarit, kust valitakse 2009. ja 2010. aasta Euroopa kultuuripealinnad.

Loodan, et Tallinna linn ja tema kodanikud taksojuhtidest linnapeadeni on valmis koondama oma jõud ning investeerima kultuuri, tulevikku ja parandama seeläbi meie elukvaliteeti.