Eesmärgiga arendada igakülgselt Eesti jalgpalli ning tõsta jalgpalliklubide professionaalsust litsentseeris Eesti Jalgpalli Liit juba viiendat aastat meistri- ja esiliigas pallivaid klubisid.
Vastukaja: Noored on tulevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Litsentseerimise üheks oluliseks punktiks on noortetöö tähtsustamine klubides ning noorpalluritele treenimisvõimaluste loomine tegemist on nii Eesti Jalgpalli Liidu kui ka Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) jaoks väga olulise põhimõttega, mis tagab järjepidevuse ja traditsioonid jalgpallis. Seetõttu nõuab jalgpalliliit ühe litsentseerimistingimusena, et kõrg- ja esiliigas mängivad klubid oleksid vastavalt viie ja kolme võistkonnaga esindatud ka noorte meistrivõistlustel.
Tänavu ei suutnud nõutavat arvu noortevõistkondi välja panna FC Levadia ja FC Valga. Kui FC Valgal oli puudu üks, siis FC Levadial lausa kolm võistkonda. Jalgpalliliitu teeb selline olukord murelikuks seda enam, et veel kaks aastat tagasi osales Levadia noorte meistrivõistlustel kaheksa, eelmisel aastal kuue ning sel korral vaid viie võistkonnaga.
Juba mullu karistas jalgpalliliit Levadiat ühe miinimumpalga suuruse trahviga.
Olen nõus FC Levadiaga, et üksnes pearaha saamise eesmärgil ja kaugema sihita kokkuklopsitud noortevõistkondade loomine on vale. Seejuures aga tekib paratamatult küsimus: miks ei ole FC Levadia tahtnud luua korralikke noortevõistkondi? Litsentseerimistingimused on juba aastaid samad ja kõigile teada.
Võrdluseks: FC Floral osaleb tänavu Eesti meistrivõistlustel 25, Tammekal 13, TVMK-l ja Ajaxil 9 noortevõistkonda. Viis võistkonda panevad välja ka näiteks FC Kuressaare ja neljandas (!) liigas palliv Põlva Lootos.
Nõutav arv noortevõistkondi kuulub litsentseerimistingimuste A- ehk kõigile kohustuslike kriteeriumide hulka. Nende mittetäitmisel on jalgpalliliidul õigus üldse mitte litsentsi väljastada, aga vastupidisest väidetule, nagu toetuks jalgpalliliit pelgalt paberile pandule, tuldi FC Levadiale vastu, ei võetud neilt punkte maha ja piirduti klubi eelarvet vaadates väikese rahatrahviga.
Alates 2004. aasta algusest liigub trahviraha seejuures jalgpalliliidu noortefondi, kust see omakorda klubidele noortetöö arendamiseks jagatakse, esimesed väljamaksed tehakse tänavu. Ent jalgpalliliit ei nõua noortega tegelemist selleks, et võistkondi trahvida sellel on oluliselt laiem ja olulisem platvorm, sellest sõltub meie tulevik.
FC Levadia pääses trahviga
Eile koos olnud Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike määramise ja distsiplinaarkomisjon (KMDK) määras valitsevale Eesti meistrile Tallinna FC Levadiale kuue miinimumpalga ehk 16 140 krooni suuruse rahatrahvi.
FC Levadial on viis noortemeeskonda, kuid alaliit nõuab kaheksat. KMDKd juhtiva Mart Tarmaku sõnul oli võimalus karistada FC Levadiat ka miinuspunktidega. Trahvi suuruseks määras KMDK kaks miinimumpalka ühe nõutust vähema noortevõistkonna kohta. «Otsustasime trahvi kasuks, sest leidsime, et see on õiglasem karistus,» märkis Tarmak.
Meistriliiga klubidest sai karistada veel FC Valga noortemeeskondade puudumise ja auditeeritud finantsaruande hilinemise eest. Aruande hilinemise eest trahviti ka JK Tammekat, FC Florat, Viljandi Tulevikku ja FC Kuressaaret.