Homme kinoekraanidele paisatav animafilm «Robotid» on suurejooneline meelelahutus kogu perele virtuaalne Tivoli tuur, kus vaatajal on võimalus kihutada Ameerika mägedes, osaleda popkontserdil, tantsuetendusel ning samal ajal kiigata poole silmaga hiigelsuurelt ekraanilt ka MTVd.
Nii nagu 1950. ja 1960. aastail, kui praeguste laste maalt vanaisad-vanaemad linna tulles unistasid Mustamäe korterist ja kuulasid raadiost, kõrv kikkis, sõnumeid sputnikute orbiidile saatmisest, on tänapäeval, mil Hiina majandusareng neelab meie planeedi rauavarud ja teadlased loodavad saavutada läbimurret nanotehnoloogia arengus, taas päevakorral mehaanilised robotid, kellel on inimlikustatud isikupära, hing ja süda...
Ega kodumasinate hingestatuses olegi midagi uut Eestis pidid ju autoremondilukksepadki auto aura järgi diagnoosi panema...
«Robotite» reissöör Chris Wedge on tunnistanud, et filmi algtõuge pärineb lasteraamatute kujundajalt ja robotitekoomiksi autorilt William Joyceilt, kelle disainitud tegelased meenutavad 1950ndate roosa- ja helesinisevärvilisi, natuke kreemimaitselisi kodumasinaid. Tegevus leiab aset maailmas, mis on natuke Fritz Langi «Metropolise» (1927) moodi.
Klieed!
Viimase nostalgilis-futuristlikule kujundusele on «Robotites» juurde poogitud massikultuuri klieedest koosnev lugu.
Film on valminud arvutianimatsiooni tehnikas ning siin midagi uut ei ole, võrreldes «Jääajaga» on animaatoritel isegi mõnevõrra lihtsam karvade animeerimise asemel on võimalik rohkem tähelepanu ja energiat pühendada plekist tegelaste karakterite loomisele...
Peakangelane Rodney Copperbottom (tõlkes Vasepõhi) kasvab vanemate hoole all üles usus, et kõik siin ilmas on võimalik.
Seda maailmavaadet kinnitab telesaates ka robotite maailma ainsa korporatsiooni suur juht ja leiutaja ekstsentriline ja vanamoodne Bigweld, kes deklareerib, et korporatsiooni uks on alati avali uutele leiutajatele.
Nii lahkub positiivsusest pakatav Rodney oma vanematekodust suurde Robotilinna, et tutvustada rahva innustajale oma leiutist! Kuid ootamatult selgub, et korporatsiooni uks on suletud...
Nüüd astuvad esiplaanile tumedad jõud vanaraua ümbersulataja Madame Gasket ja tema poeg Ratchet, kurjuse kehastus, kel eesmärgiks kõik rahaks teha.
Ema-poega on korporatsiooni üle võtnud ja üritavad ellu viia hirmuäratavat äriplaani, mille kohaselt korjatakse turult ära kõik Robotlinna elanikele eluliselt vajalikud ja odavad varuosad-ihuliikmed ning asendatakse kallite «uuendatud» versioonidega.
Need, kes endale uuendusi majanduslikel põhjustel lubada ei saa, osutuvad «vanamoodsaks» ja suunatakse Madame Gasketi sulatusahjudesse...
Filmi on kõvasti investeeritud (pea 700 miljonit krooni) lootuses, et vaatajad jätavad vastutasuks kassasse miljardeid.
Aatomik ja Rops
See välistab juba eos riski uuenduslikkusega «Robotid» ei hiilga, ratsutades «Toy Storyst» alates välja kujundatud (kujunenud) dramaturgilistel klieedel. Kõik nipid, trikid ja silma erutavad efektid on testitud.
«Robotid» on asjakohane ka Eesti kontekstis on ju valitsusestki kostnud üleskutseid noortele leiutajatele... Ja eks meilgi ole juba varemalt pajatatud lugusid leiutistest ja leiduritest selleks ei pea minema tagasi isegi krattide ja Tuha-Toomaste aega.
On ju 1960ndatest tänastele lastevanematele tuttav Vladimir Beekmani väike, aga suure jõuga Aatomik, mille alusel eesti nukufilmi rajaja Elbert Tuganov tegi mitu nukufilmi. Endla teatri mängukavas püsib aga «Robot Robi», Boris Kaburi legendaarse «Ropsi» motiividel.
Uurige neid põhjalikumalt sest kuigi «Robotid» on igati meelelahutuslik ja emotsionaalne, unustate selle 10 minutit pärast seanssi kevadises päiksepaistes silmi kissitades. Uued emotsioonid elust enesest tulevad peale...
Uus film kinolevis
«Robotid»
Reissöörid Chris Wedge, Carlos Saldanha
USA 2005
18. märtsist Tallinnas ja Tartus