Parteide peasekretärid tegid Postimehele taas etteheiteid

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viie Eesti parlamendierakonna peasekretärid tegid neljapäeval taas pöördumise, milles heitsid ajalehele Postimees veel kord ette Reformierakonna eelistamist.

Postimehe vastutavale väljaandjale Mart Kadastikule adresseeritud kirjas märgivad Isamaaliidu peasekretär Aimar Altosaar, Keskerakonna peasekretär Kadri Must, Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit, Res Publica peasekretär Ott Lumi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Rein Org, et probleem on viisis, kuidas Postimees tegelikkust tõlgendab.



«Lugejale pakutakse peaasjalikult ühte vaatekohta, tema juurdepääs sündmustele on piiratud, lugeja näeb ainult seda, mida talle tahetakse näidata. Selline ajakirjandus ei kujuta endast «ideede turuplatsi,» ta ei kajasta kõiki sootsiumi liikmetele tähtsaid vaatepunkte ja lugejatel ei teki võimalust saada ülevaadet eri seisukohtadest,» seisab kirjas, mis edastati ka Postimehe aktsionärile Schibsted Grupile Norrasse.



Erakondade peasekretärid teatasid, et lugejauuringutega kallutatuse väidet tõrjuda ei saa.



«Asi on lihtsalt selles, et lugejauuringu puhul on uurimismeetodiks küsitlus, mis ei võimalda väljaande tasakaalustatust mõõta. Erapooletuse või kallutatuse tuvastamise meetodiks on sisuanalüüs,» selgitasid nad.



Ehkki Eesti meediauuringutes kasutatakse erakondade esindajate sõnul sisuanalüüsi suhteliselt harva, on nende hinnangul piisavalt andmeid Postimehe kallutatuse kohta.



«Näiteks tõusis viimase riigikogu valimiste eelsel nädalal Reformierakonna positiivse väärtustamise osakaal Postimehes 54 protsendini kõigi erakondade positiivsetest väärtustustest. Siin avalduvad selgelt Postimehe eelistused,» põhjendasid peasekretärid oma seisukohti.



Nad tõid näiteks ka reformierakondlasest ministri Kristiina Ojulandi tagandamise kajastamise, mida lugesid valdavalt tema suhtes positiivseks.



«Teie juhitud ettevõte, mis kontrollib 70 protsenti meie meediaturust, kasutab oma turujõudu poliitikasse sekkumiseks. Jutt ei ole üksikute artiklite avaldamisest või avaldamata jätmisest, nagu Te oma kirjas arvate. Probleem on viisis, kuidas Postimees tegelikkust tõlgendab,» märkisid viie parlamendierakonna peasekretärid.



Avalikus vastuses erakondade peasekretäride veebruaris tehtud kirjale teatas Schibstedi asepresident ja Eesti Meedia nõukogu esimees Eivind Thomsen, et omanikud Postimehe sisusse ei sekku ning küsimus ajalehe väidetavast toetusest Reformierakonnale kuulub Mart Kadastiku ainuvastutuse alla.



Thomseni sõnul võib ajalehe seisukoht minna aeg-ajalt ühe või mitme erakonna või muu võimu esindajaga vastuollu. «Kui see nii ei oleks, ei vääriks ajaleht neljanda võimu esindaja nime. Samal ajal on Schibstedi mittesekkumise poliitika garantiiks, et poliitilist võimu ei ole meedia vahendusel, praegusel juhul siis Postimehe vahendusel võimalik raha eest osta,» märkis ta.



Kadastik nägi poliitikute eelmises pöördumises eelkõige meediasõja jätku ja konkureeriva kirjastaja Hans H. Luige kätt. Kadastik kinnitas, et Postimehe juhina otsustab ta ise lehe sisu eest, mis mõnikord meeldib ühele, mõnikord teisele erakonnale.



«Postimehe suur lugejaskond ja uuringute kohaselt ka suur usaldusväärsus näitavad, et poliitikutel oleks vaja sagedamini peeglisse vaadata,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles