Tiigrihüpe andis eeskuju Gruusia Hirvehüppele

Viie aastaga saavad kõik Gruusia keskkoolid arvutid ja internetiühenduse, Eesti Tiigrihüppe eeskujul algatatud programm kannab seal Hirvehüppe nime.

Eesti kroonides ligi 120 miljonit maksva Hirvehüppe programmi tõukas käima eestlaste e-Riigi Akadeemia.

«Eelmisel kevadel Gruusias olukorda hinnates tundus, et paljuski on see riik oma arengus meist kümmekond aastat maas ja inimeste mõtted peegeldasid samasugust lootusetusetunnet nagu Eestis pärast esimese vabanemisvaimustuse üleminekut,» rääkis akadeemia direktor Ivar Tallo.

Riigi edu pant

«Tiigrihüpe andis lisaks koolielu tänapäevastamisele meie inimestele tunde, et muudatused on täiesti võimalikud,» leidis Tallo. «Just sellist eneseusku on praegu vaja ka Gruusia rahvale.»

Ülemöödunud nädalal Tbilisis programmi pidulikule avamisele pühendatud konverentsil tõstis president Mihhail Saakašvili esile Hirvehüppe suurt tähtsust Gruusiale – riigile, mida tema sõnul peetakse tihti konkurentsivõimetuks just madala haridustaseme pärast.

«Võin aga kindlalt väita, et aastaks 2009 pole meil ühtki õpilast, kes ei oska arvutiga töötada,» lubas Gruusia president.

Gruusia haridusministri asetäitja Bela Tsipuria nentis, et tegu on kohalikke olusid arvestades väga ambitsioonika projektiga, kuid just selliste julgete otsustega loodab nende maa jõuda kunagi maailma juhtivate riikide hulka.

Eesti õpetajate koolitus

Eesti delegatsiooni koosseisus käis Gruusias 12 siinset õpetajat.

Eesti pedagoogid esinesid Tbilisi konverentsil ettekannetega ja viisid läbi seminare kohalikele kolleegidele, tutvustamaks neile siinmail Tiigrihüppe käigus korraldatud internetipõhiseid haridusprojekte.

«Gruusia õpetajad olid koolitusest väga huvitatud, kuigi mitmel pool tuli seminar läbi viia kütmata ruumides ja Kutaisis jagus elektrit vaid paarikümneks minutiks päevas,» kirjeldas Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiate keskuse juhataja Mart Laanpere.

Laanpere juhtis ekspertrühma, mis töötas välja Hirvehüppe raamprogrammi ja rakenduskava.