Kas 80 000 eestlast ei vääri ravikindlustust?

Raul-Allan Kiivet kirjutab, et kõigil Eesti elanikel peaks olema ravikindlustus, sest see on ainus viis leviva HIVi taltsutamiseks.

Olukorras, kus haigekassa 2006. a eelarvesse planeeritakse vähemalt 350-miljonilist puudujääki, ei kõla ettepanek kõigi Eesti elanike haaramiseks ravikindlustuse kaitsva tiiva alla eriti mõistlikuna.

Tõepoolest, kui ei suurendata ravikindlustuse tulubaasi, ei tule see kõne allagi.

Üleskutseid lisaraha leidmiseks tervishoiule on viimase aasta jooksul esitatud palju ja erinevatel eesmärkidel. Kõige sagedamini on seda tehtud arstide ja õdede palkade suurendamiseks, järjekordade lühendamiseks ja haiglate kapitalikuludeks.

Reserv pole lahendus

Kõik need eesmärgid on põhjendatud ja näiteks tervishoiutöötajatele palganõuete osas antud lubadus on ka täitmisel. Võimalus – reservid – olid selleks olemas. Kahjuks pole lahendus jätkusuutlik, sest palganõue on püsikohustus ja selle täitmist ei saa tagada ühekordse rahasüstiga. Varusid enam pole ja järgmine tõeline vajadus lisaraha järele tähendab arstiabi kättesaadavuse järsku vähenemist.

Eestil on hästi läinud ja haigekassa «ravikindlus» hoidis varusid viisteist aastat puutumatuna. Nii ei toonud hetkeline nõrkusehoog kohe katastroofi. Otsusega võtta kasutusele reserv tunnistasid poliitikud üheselt ja lõplikult, et Eesti tervishoid vajab püsivalt senisest suuremat rahastamist.

Kui julgetakse öelda A, tuleb öelda ka B, sest tagasi ei saa eelmist otsust enam võtta. Samas pole vaja pead murda, mis meid järgmisena ees võiks oodata.

Kindlustusega HIVi vastu

Eesti tervishoiu tulevikustsenaarium on valmis kirjutatud – aidsiepideemia on kohal. Koos pidevalt kasvavate ressursivajadustega. Tegevus- ja finantskavad, mis tagavad aidsi kontrollimise kõrval ülejäänud elanikkonna tervisevajaduste rahuldamise, ei saa üle ega ümber kindlustatu staatusega seonduvast.

Eeskätt ravikindlustusega elanike huvides on see, et võimalikult kiiresti lõpetataks Eesti elanike jagamine ravikindlustusega ja kindlustamata isikuteks.

Just sellega saaks Eesti end kaitsta suurima ohu, HIV-nakkuse edasise leviku eest.

Ravikindlustusega on Eestis kaetud kõik lapsed ja noored kuni 19-aastaseks saamiseni, samuti õpilased ja üliõpilased. Teiselt poolt on kindlustatud kõik, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni, olgu see siis vanadus- või töövõimetuspension, samuti kõik, kes saavad sotsiaaltoetusi.

Kindlustusega on teiste seas kaetud kõik rasedad ja kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevad lapsevanemad.

Haigekassas oli 1. jaanuaril 2005. aastal kindlustatuid 1,27 miljonit. Samal ajal oli Eesti elanike arv statistikaameti andmetel 1,35 miljonit. Kes on need 80 000 Eesti elanikku, kellel pole kindlustatu õigusi?

Ravikindlustuseta saab Eesti elanik olla vaid vanuses 19 kuni 65, seega töövõimelises eas, kui ta on pikaajaliselt töötu, töötab ümbrikupalga eest või tegutseb varimajanduses.

Et väikelastega naised on samuti kaitstud, on absoluutne enamus kindlustuseta isikutest tööealised mehed.

Tööealised mehed on aga Eesti elanikest kõige riskantsema, Euroopa mõõtkavas lausa ennasthävitava tervisekäitumisega.

Ravikindlustuseta isikud on ideaalne allikas HIV-nakkuse edasisele levikule ja ravikindlustus puudub absoluutsel enamusel seni avastatud HIV-nakatunutest. Eestis tasutakse ainult nende vältimatu abi kulude eest, ja milleks on selle aasta riigieelarves 77 miljonit krooni, sama palju ehk tegelikult sama vähe kui 2001. aastal.

Seevastu mitte-eluohtlike tervisehädade ravi ja arstikülastuste eest tuleb tasuda ravikindlustuseta isikutel endil, mis vähendab mitmekordselt võimalusi neil õigel ajal HIV-kandlust avastada.

Ravikindlustuseta isikutele tavapärase arstiabi kättesaadavaks tegemine pidurdaks oluliselt nakkuse levikut ja kaitseks sel viisil meid kõiki.

Abi ka mitte-kindlustatuile

Kagu-Eesti näitel teame, et pikaajalisele töötule, kui ta arstiabi vajab, määratakse varem või hiljem puue ehk invaliidsus ning talle avanevad kõik ravikindlustatute õigused.

Sama juhtub, kui HIV-nakkuse kandja jääb tõsiselt haigeks.

Kuna HIV-nakkuse tüsistuste ravi jääb niikuinii ravikindlustuse kanda, on mõistlik võimalikult vara selle kuluga arvestada. Miks mitte lubada kindlustuseta isikuid arsti juurde õigel ajal, kui tervisehäire pole veel puudeni viinud ja arstiabi neid aidata suudaks.

Kui sel kevadel järgmiste aastate riigieelarveid planeerides ei arvestata tervishoiutöötajate palgalubaduse kõrval aidsiepideemia saabumise ja ravikindlustuseta isikute vajadustega, kahanevad tasapisi kõigi maksumaksjate väljavaated saada jätkuvalt tasemel arstiabi.

Selle pingutuse ja energia, mis praegu kulub kindlustuseta isikute eristamiseks, saab suunata abivajajate aitamiseks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles