Päikesepaistelisel kevadpäeval metsas või heinamaal jalutades võib koju jõudes leida kehalt pisikese, kuid ohtliku putuka puugi, kes levitab kaht väga tõsiste tagajärgedega nakkushaigust.
Appi puuk!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puugid teevad oma kahe-kolmeaastase eluea jooksul läbi kolm staadiumi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengustaadiumis on puugil vaja vähemalt üks kord verd imeda, seejärel asub ta talvituma ja järgmist staadiumit ootama.
Puukide vastsed toituvad peamiselt närilistel, nümfid maas pesitsevatel lindudel ja täiskasvanud puugid mets- ja kariloomadel. Inimene võib olla peremeheks kõigile kolmele staadiumile.
Ohtlikud haigused
Puuke võib leida heinamaalt, lepikust, tammikust, kuuse-segametsadest jm, eriti arvukalt aga salumetsadest.
Esimesed puugid ilmuvad välja kohe pärast lume sulamist ning pärast seda kasvab nende arvukus pidevalt ja kiiresti, saavutades maksimumi suvekuudel.
Puugid levitavad kaht väga tõsiste tagajärgedega nakkushaigust puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi viirusega nakatunud inimesel ilmnevad ühe-kahe nädala jooksul gripisarnased haigusnähud: kerge palavik, pea- ja lihasevalud.
Need kestavad kuni nädala, pärast seda paljud inimesed tervenevad. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse ning haigus ägeneb: tekivad kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Sellisel juhul tuleb kohe arsti poole pöörduda.
Nakatunud võivad end lohutada sellega, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Puukentsefaliidi vastu ravi pole ning raskematel juhtudel võib see lõppeda isegi surmaga, sagedased on mitmesugused tüsistused.
Tasub vaktsineerida
Puukborrelioosi tavalisim ilming on nahapunetus, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest.
Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust.
Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena ühes või mitmes liigeses. Isegi mitu aastat pärast borrelioosi põdemist võib tekkida lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vana külmakahjustusega.
Puukentsefaliidi ärahoidmiseks tuleks lasta end vaktsineerida, eriti nendel, kes armastavad palju looduses viibida. Kuid ka vaktsineeritud ei tohiks valvsust kaotada, sest puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub ja haigestumise oht säilib. Õnneks on tänapäeval olemas vahendid puukide peletamiseks.
Väldi puuke!
Kanna metsas pikkade varrukatega heledat riietust, kust puugid hästi silma hakkavad.
Topi püksisääred sokkidesse, et puukidel oleks raskem nahale ligi pääseda.
Metsas olles kontrolli teatud aja tagant oma riideid ning koju jõudes raputa need puhtaks.
Kontrolli hoolikalt oma nn pehmeid kohti, nagu kaenlaalused, põlveõndlad, kõrvatagused jne, sest puugid armastavad seal viibida.
Kui võimalik, väldi võsaseid või niiskeid paiku.
Kui puuk on hammustanud:
eemalda see kohe, võttes peente pintsettidega võimalikult pea ligidalt kinni, ja tõmba välja
ära haara puugist liiga kõvasti ja eriti tagakehast, sest nii võid hammustuskohta viia nakkust
pärast puugi eemaldamist puhasta haav mõne desinfitseeriva vahendiga
Allikas: Jaanus Järva