Kolmapäevasel Jazzkaare-kontserdil ei hakanud ilmakuulus Tel Avivi-New Yorgi bassist Avishai Cohen aega viitma, vaid lõi kohe trumbid lagedale. Täis saal täitis end veel tempoka, täpse ja dünaamilise mänguga.
Avishai Coheni muusika loomulik ilu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu jaoks on iga kontsert nagu reis, nagu lend, kuhu kuulajaid kaasa viia vahepeal tõmbad hinge, võtad hoogu maha, siis, vastavalt tundele, vaatad, kuidas edasi liigud.»
Just erakordne dünaamika ja sellest tulenev intensiivsus on tema märgid. Toeks olid tundlik pianist Sam Barsh ja just parasjagu temperamentne trummar Mark Guiliana.
Vaataja aspektist sai kõige köitvamaks muusikute vaba ja pingutama olek Sam ja Mark näitasid, miks nad on tõusvad noored tegijad, ja Avishai demonstreeris just seda virtuooslikkust ja liikuvust, mispärast Chick Corea temaga koostööd tegi.
Võiks öelda: «Ära proovi seda kodus», sest vahel kasutab ta pilli tablana, siis annab sõbralikke mükse ja nii edasi ikka tunde ja vajaduse voolus, kuidas rütm nõuab, vaikus ja kiirus vaheldumisi.
Peamiselt esitas trio lugusid oma viimaselt albumilt «At Home». Pealkiri «Kodus» viitab sellele, et Avishai on nüüd lõpuks jõudnud koju, tagasi oma sefardi juurteni, meloodilis-kurbade Lähis-Ida ja Vahemere toonideni. Ent selleks pidi ta enne pikalt rändama läbi roki, funki, dässi, klassika ja afro mõjutuste ning õpingute.
Ja nagu plaadil, nii oli ka kontserdil rütmikas ja tihe avasõit, siis aga tuli vaikne ja romantiline, ent ülikandev «Remembering» filmilik ja õrn, kuni järgmiste kiiremate kulgudeni, kus segunesid elevus ja kindlus.
Eks näe, kas Avishai järgmine plaat on veel rohkem «kodus» nimelt kaalub ta eriti hispaania-sefardilikku sööstu ja ehk isegi koostööd oma latiinomuusikat laulva emaga.
Kontsert
Avishai Cohen Trio (Iisrael)
27. aprillil Sakala keskuses