Teadlaste kinnitusel võib linnugripist põhjustatud pandeemias nakatuda 20 protsenti maailma rahvastikust, surra miljoneid inimesi ja see võib kaasa tuua ränki majanduskriise, ent sellele vaatamata ei tehta ohu ennetamiseks praegu piisavaid jõupingutusi, kirjutab Reuters.
Kaheksa aastat tagasi Hiinas ja Hongkongis kodulindudelt leitud viirustüvi H5N1 on tapnud Vietnamis 37, Tais 12 ja Kampucheas 4 inimest.
Terviskaitsjad kardavad, et see muteerub surmavasse vormi, mis on võrreldav 1918. aastal maailmas 20-40 miljonit inimest tapnud Hispaania gripiga.
«Järgmiseks pandeemiaks valmistumise aeg hakkab otsa saama,» hoiatas Michael Osterholm Minnesota ülikoolist teadusajakirjas Nature.
Ta lisas, et seni pole maailmas ses vallas veel kaugeltki piisavalt ära tehtud.
Teadlaste arvates pärineb järgmine gripipandeemia ilmselt Aasia kodulindudelt ja tüvi H5N1 peab selle põhjustamiseks inimesele ebasoodsas suunas arenema või liitma enesega inimese gripiviiruse geneetilist materjali.
Kui see juhtub, võib viirus muutuda ülimalt nakkusohtlikuks, sest inimestel ei ole selle vastu mingisugust kaitset, hoiatavad asjatundjad.
Albert Osterhaus Rotterdami Erasmuse meditsiinikeskusest sõnas, et kuigi viirus on Aasias juba mõnda aega ringelnud, ei ole seda sugugi piisavalt uuritud.
Ta soovitas ajakirjas Nature luua maailma tervishoiuorganisatsioonide esindajatest ja spetsialistidest koosnev töörühm, mis võtab viirusega toimuva lähema vaatluse alla.
Selle projekti maksumuseks hinnatakse vähem kui 1,5 miljonit USA dollarit ehk umbes 18 miljonit Eesti krooni aastas.
Paljud lääneriigid ostavad pandeemiaks valmistudes kokku viirusevastast ravimit Tamiflu, millega tuleb spetsialistide sõnul enne toimiva vaktsiini väljatöötamist tagasi lüüa esimene gripilaine.
Seni on gripipandeemia puhkemiseks spetsiaalse tegevuskava koostanud vaid 50 riiki ning ainult vähesed neist asuvad Aasias, kust globaalne haiguspuhang ilmselt alguse saab.