Kas te olete valmis maksma kõrgemat hinda «rohelise» elektri eest? Üle kahe kolmandiku Eesti elanikest vastaks sellele küsimusele «ei», kümnendik jääb nõutuks. Ligi kümnendik oleks nõus maksma kuni viis senti kilovatt-tunni kohta rohkem ja kümnendik veelgi enam.
Kommentaar: Tuuleenergiast nii ja naa
27. mai 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuuleelektri tootjate soov on see, et riik laseks elektrimüüjatel osta ära kogu nende elektri ja maksta neile selle eest vähemalt kahekordset turuhinda (soovitavalt veel suuremat). Ning et tuulikuid võiks Eestis panna kõikjale, kus on natukenegi tuuleenergia arendamisest mõeldud.
Kas me aga soovime elektrihinna kasvu veel ligi kümme senti kilovatt-tunni kohta? Kas me tahame põhjaranniku täitmist tuuleparkidega ning loomade põgenemist nende ümbruskonnast? Valdav osa inimestest vastaks nendele küsimustele eitavalt. Eriti need, kelle naabrusse on mõni tuulik juba kerkinud.
Kogu Euroopa otsib praegu uusi keskkonnasõbralikumaid energialahendusi. Pakutakse nii süsihappegaasi heitmete ladustamist, kütuseelementide arendusi, vesiniku tootmist energia tegemiseks jne.
Tuulikud on võimalikest lahendustest üks kallimaid: elektrit kui kaupa väärtustavad tarbijad suuresti selle järgi, et seda on võimalik alati tarbida. Kui aga tuult ei puhu, siis maksa elektri eest palju tahad, tuulikult voolu ikka ei saa.
Vaidlus tuulikute arendamise üle lahvatas Eestis seoses tõsiasjaga, et nende tootmise turg hakkab Euroopas küllastuma. Paljud riigid on piiranud tuulikute ehitamist nende elektritoodangu ebastabiilsuse tõttu ning õhu jõul töötavate masinate ehitajad peavad otsima uusi turgusid. Teiste hulgas on jäänud teele ka Eesti, kus tuuleolud küll soodsad, kuid teisalt on meil ka puutumatu loodus ning madal ostujõud võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Tuuleparkide arendajate äriidee on ülilihtne: tagada seaduste abil oma (sisuliselt) finantsinvesteeringule kindel tootlus. Nagu pangas: paned raha sisse ja summasid muudkui tuleb (sõltuvalt tuulest).
Energeetika on aga järjest rohkem äri: siin peaks tegelema ka oma toodangu müügiga. Tuulikuprojektide arendajad vaikivad targu tõsiasjast, et elektrituruseadus võimaldaks neil müügitegevuse arendamisel saada hoopis suuremat tulu. Nende äriplaaniga aga ei sobi kokku mõte, et nad peaksid ka voolu turustama hakkama. Tore on ju investeerida firmasse, mille toodang lihtsalt ära ostetakse.