Must mari oma aiast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mustikate järele on ajast aega ikka metsa mindud, viimastel aastatel aga korjab nii mõnigi eestlane neid ka oma aiast või põllult.

Eestis looduslikult kasvav harilik mustikas ja sinikas oma kasvukohaeelistuste tõttu põllule ja aeda ei sobi – nad ei talu eredat päikesevalgust. Kultuurtaimena kasvatatakse maailmas Ameerikast pärinevaid liike, nagu kännasmustikas, ahtaleheline mustikas ja poolkõrge kasvuga hübriidsordid.

Suurem neist on kännasmustikas, mille taimed kasvavad 1-3 meetri kõrguseks ja meenutavad pigem sõstrapõõsaid. Tõsi, oma kasvu tõttu kännasmustikaid meil kasvatada ei saa, sest talvekülm teeb neile liiga.

Nõuab eritingimusi

Meie põldudele sobivad ahtalehised mustikad, mille taime kõrgus on 20-60 cm, ja hübriidsordid, mis samuti meie karmi talve taluvad. Soovitatakse kasvatada poolkõrgeid hübriidsorte, nagu «Northblue» ja «Northcountry» – esimene neist kasvatab suured, 2-2,5 cm läbimõõduga marjad, mis tavalise metsamarjaga võrreldes tunduvad hiiglaslikud.

Päris tavalisel peenral mustikaid kasvatada ei saa, neile tuleb luua vastavad tingimused. Kasvukohaks sobib päikeseline, tuulte eest varjatud paik, kus ei teki nn seisvat vett.

Maas peab olema hea õhustatusega liivsavi- ja saviliivmuld. Ideaalseimaks mustikamaaks on freesturbaväljad, kus erilist vaeva nägema ei peagi. Kui teil aga sellist platsi käepärast pole, tuleb enne taimede istutamist teha veidi ettevalmistusi.

Alustuseks peaks põllule või peenrale tõmbama vao, mis tuleb täita turbaga. Hästi sobib freesturvas, väetistega rikastatud kasvuturvas seevastu mitte. Mulla niiskusrežiimi parandamiseks võib kasutada multše, nagu kile, peenravaip, hakkpuit või koorehake.

Sobiv mustika istutamise aeg on varakevadest kuni juuni lõpuni. Taimed istutatakse ritta vahedega 60-100 cm ja reavahega u 1 m. Ridade vahele võib puistata saepuru, mis takistab umbrohu teket. Sedasi hoiate kokku palju aega ja vaeva, mis muidu kuluks umbrohu hävitamisele.

Tähtis on, et istandus oleks ümbritsetud aiaga, muidu ei jäta jänesed ja metskitsed teie istandusest tulevaks kevadeks midagi järele. Linnud mustikatest ei hooli, nii et hernehirmutise püstitamisega pole vaja vaeva näha.

Esimest tõsist saaki tasub oodata kolme aasta pärast. Mõned taimed hakkavad küll kandma juba teisel aastal, kuid suurema marjakoguse saamiseks olge valmis kolmandal või neljandal istutusjärgsel aastal.

Mustikate kasvatamise suur eelis maasikate või vaarikate ees on see, et kui maasikaistandust tuleb uuendada iga kolme aasta tagant, siis mustikad võivad ühe koha peal kasvada 50-60 aastat. Seega on mustikaistandus eluaegne.

Kilo marju põõsalt

Mustikamarjad valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Keskmiselt võib täisjõus taimelt saada 1 kg marju, kuid neid ei nopita sealt korraga, sest marjad valmivad ebaühtlaselt. Suve jooksul tuleb mustikapeenrale marjule minna tavaliselt kaks-kolm korda.

Teisel aastal võib kevadeti anda ka väetist, mis hoiab mulla õiget happelisust ja parandab toitainesisaldust. Selleks sobib spetsiaalne mustikaväetis, kus mineraalainete sisaldus on taimedele sobivas vahekorras. Väetamine tuleks lõpetada juuni lõpus, sest siis jõuavad uued varred ära puituda ning korralikult talveks valmistuda. Külmade ajaks pole mustikaistandust katta vaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles