Kommentaar: Soolalumehooaeg ja linnapuud

Lumetõrjesool hävitab haljastust kahel viisil – kevadtalvel pihustavad autod soolase sulamisvee üles ning see langeb okstele ja okastele, ning suvel põuaga muudab sool mulla veevaeseks.

Kevadtalvine kahjustus on tänavu üsna tugev, sest kaua püsisid ilmad, mil päikese käes sulatas, varjus oli aga alla nulli. See tagas mitmeks nädalaks märjad tänavad, kust autod kogu päeva pori õhku pihustasid.

Soolakahjustuse ärahoidmiseks on oluline lume äravedu just kiirema liiklusega tänavate äärest. Selliste teede ja tänavate ääres on enamasti ka laiem muruala, kus lumi otseselt ei sega ning need teed kuuluvad lume äravedamisel alles teise järjekorda. Nii saab soolalume sulavesi sealt teele valguda ja soolase porina igale poole pihustuda.

Tänavu punetasid Tallinnas Järvevana tee, Peterburi tee, Pärnu maantee äärse Järve metsa ja teistegi suurte teede äärsete mändide oksad tugevasti. Aga raagu kipuvad jääma ka kaskede, pärnade, tammede ja viirpuude oksad.

Eriti raske on noorte puude olukord. Kui puu kõrgust on alla 4-5 meetri, võibki see jääda aasta-paari tagant korduvate soolapritsmete kahjustuste tõttu istutussuurusesse või pigem isegi «väiksemaks kasvada». Selline oht on näha nii Tammsaare tee kui ka Peterburi tee noorte istutatud puude puhul.

Kuid hullematel juhtudel võib soolapritsmete mõju ulatuda isegi üle kümne meetri – seda on näha Järve ristmiku juures kahe tee vahele jäävatel suurtel pärnadel.

Tänavu on puudel ka palju seenhaiguste kahjustusi. Männi okkad on kohati pruunistunud männi-pudetõve ja võrsevähi tõttu. Samuti on kahjustusi saare, hariliku pärna, leppade, türnpuude võrsetel. Nende haiguste kahjustuspilt on aga erinev teede ääres nähtavast.

Teine soolalume kahjustuse aeg on aga praegu saabumas. Kui tugevalt see ilmneb, sõltub jällegi ilmastikust.

See, kui palju on mullas tänavasoola, kui tugevasti see mõjub, sõltub nii talvel vedamata jäänud soolalume hulgast, mulla niiskusest kui ka soola väljapesemisest mullast. Tapvat soola aitavad mullast välja pesta nii vihmad kui ka vanade tänavapuude kastmine. Ja kasta tuleks ikka mageda veega, mitte odavama soolase mereveega, nagu aasta tagasi soovitati.

Kui aga puudel kevadel-suve algupoolel leheservad pruunistuvad, on vähe lootust, et need puud järgmist-ülejärgmist aastat näevad. Kui pruunistuvad vaid mõne oksa või haru lehed, ähvardab hukkumine vaid seda puu osa.

Hukkumine ähvardab näiteks uhket vahtraalleed Pärnu maantee ääres Kalevi peatuse ja Järve vahel. Seal on juba mitu puud hukkunud, aga palju on lihtsalt halvas seisus puid. Nende puude hukule on kaasa aitamas ka laienevad parkimisplatsid majade ja allee vahel – puudele jääb üha vähem mulda, kust on lootust saada eluks hädavajalikku puhast vett.

Puude tervise nimel soovitaks linnajuhtidel otsida võimalusi järgnevatel kevadtalvedel rohkem lund ära vedada või sõiduteest piisavalt kaugele lükata. Samuti oleks vaja kohati teedele õiged kalded ehitada.

Samuti võiks märtsis-aprilli alguses keelata kõigil tänavatel liikuda kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis. Teede ääres saaks puud kasvama, aga niivõrd mürkrohelise otsuse tegijate töö lõpeb järgmiste valimistega.