Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linn juhib uue suurmagistraali Harku ja Stroomi metsast mööda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Postimees.ee

Tallinn loobus sadamate ühendusteeks kavandatud suurmagistraali rajamisest läbi Stroomi ja Harku metsa, mis muudab tee-ehituse küll kallimaks, kuid säästab puhkealad laiast autoteest ja puude langetamisest.

«Võtsime küll kallima variandi, kuid see-eest on see keskkonda säästvam ning jätab puutumatuks metsa- ja puhkealad,» lausus Postimehele pealinna teedeehituse eest vastutav ja teetrassi valinud komisjoni juhtinud abilinnapea Jüri Ratas.

Ratas lisas, et teetrassi valimisel arvestati ka sellega, et uue magistraaltee kulgemise vastu nii läbi Stroomi metsa kui ka Harku metsa olid linlased andnud üle 2000 protestiallkirja.

Kesklinna sadamatest kuni Tallinna piiri taha Pärnu maanteeni kulgev niinimetatud läänesuunaline sadamate ühendustee hakkab Ratase sõnul valdavalt kulgema olemasolevaid teid ära kasutades ehk see ei lõika kusagil otseteed noolides metsa alla.

Uued suured ristmikud

Samas nõuab uus magistraal kolme uue eritasandilise ristmiku ehitamist, uute teede rajamist ning mitmete olemasolevate teede uuendamist. Nii näiteks tuleks rajada kallid mitmetasandilised ristmikud Sõle tänava ja Paldiski maantee ristmikule ning Paldiski maantee ja Mustamäe tee ristmikule. Täiesti uue teena valmiks Kalamaja ümbersõidutee.

Esialgsete kavade kohaselt läheks aastatel 2007–2011 valmiv uus magistraal maksma ligi 989 miljonit krooni, millest Tallinn kavatseb oma eelarvest leida 203 miljonit, taotleda riigilt 44 miljonit ja Euroopa Liidult 742 miljonit krooni.

Samas oleks läbi Stroomi ja Harku metsa kulgema kavandatud magistraal läinud maksma 741 miljonit krooni ja võtnud linnaeelarvest 155 miljonit krooni. Tee läbi kahe metsa oli seejuures aastaid peamiseks variandiks.

Ratas märkis, et komisjoni tehtud valikut hindavad homme linnavalitsuse liikmed, kes peavad sellele lõpliku heakskiidu andma. Seejärel saab teede ja ristmike rajamiseks hakata ehitusprojekte tegema – 2006. aastal on plaanis Euroopa Liidult raha küsida.

Ratase sõnul on linnajuhid praegu optimistlikud, et eurorahad ka saadakse. Pelgalt linnaeelarvest nii mahukat tee-ehitust rahastada ei pea linnajuhid reaalseks.

Samuti valis komisjon välja ka sadamate nn idasuunalise ühendustee, mis hakkab kulgema kesklinna sadamatest kuni Peterburi teeni. Tallinna liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul on uued magistraalid eelkõige vajalikud raskeveokite eemalesuunamiseks kesklinna tänavatelt, mis tavaautodest niigi ülekoormatud.

«Praegu on nii, et kesklinna sadamast on tegelikult ainult üks väljasõidutee – mööda Jõe ja Pronksi tänavat Tartu maanteele,» märkis Songisepp. «Uute teede puhul läheksid autod sadamast tulles otse magistraali peale, kus nad ei peaks fooridega ristmikke läbima, oleksid pidevas liikumises ja jõuaks kiiresti linnast välja.»

Nõmmelaste otsus

Kolm aastat tagasi Stroomi parkmetsa kaitseks välja astunud ja Põhja-Tallinna asevanemana linnaosa lehes lugejaküsitluse korraldanud Vilja Savisaar märkis, et küsitluses osalenud 2000 vastajast oli metsa läbiva tee vastu üle 90 protsendi.

«See on hea näide, kuidas rahvaalgatuse korras on võimalik oma kodukoha huve kaitsta,» lausus Savisaar.

2002. aastal kogus Stroomi metsa suunduva tee vastu ligi 1300 protestiallkirja ka Isamaaliit ning esitas toona linnavolikokku eelnõu Tallinna üldplaneeringu muutmiseks ja sellelt metsa suunduva tee kustutamiseks.

Harku metsa läbiva teelõigu vastu algatasid protestiallkirjade kogumise nõmmelased ise ning tänavu kevadel oli tee-ehitusele vastuseisu avaldanud ligi 1650 inimest.

Songisepp ütles, et pärast uute magistraalide rajamist saaks nende alguspunktidesse kesklinnas ja linna piiril panna välja raskeveokitele mõeldud suunaviidad, mis välistaks nende suundumise südalinna tänavatele.

Tallinna valik

• Tallinn valis välja teetrassid kesklinna sadamate uute ühendusteede rajamiseks Pärnu maantee ja Peterburi teega. Pärnu maanteele jõudva läänesuunalise teetrassi valimisel jäi seejuures peale 989 mln krooni maksev ja pakutud trassidest kalleim variant, mis aga säilitab Stroomi ja Harku metsa puutumatuna.

• Läänesuunaline trass kesklinna sadamatest Pärnu maanteele eeldab kolme uue eritasandilise ristmiku ning mitme uue tee ehitamist ja olemasolevate teede uuendamist aastatel 2007–2011. Tallinna linn kavatseb uue magistraali ehitamiseks investeerida 203 mln, saada riigilt 44 mln ja Euroopa Liidult 742 mln krooni.

• Idasuunaline trass sadamatest Peterburi teele eeldab Russalka eritasandristmiku ehitamist ning samuti uute teede rajamist ja olemasolevate teede uuendamist. Uue magistraali ehituseks kuluks aastatel 2009–2011 Tallinna eelarvest 98 mln krooni ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 294 mln krooni.

• Tallinn kavatseb 2006. aasta veebruariks valmis saada teede ja ristmike ehitamiseks vajalike projektidega ning seejärel taotleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist raha.

Allikas: PM, Tallinna linnavalitsus.

Tagasi üles