Jahedate ja niiskete ilmadega muutuvad meie ilu- ja köögiviljaaiad tigude paradiisiks. Muidu armas loomake mängib aiapidaja närvidel, hävitades aplalt lille- ja salatilehti.
Tigu on aiapidajale nuhtluseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maismaatigude kirevast seltskonnast on tuntuimad kindlasti viinamäetigu ja kiritigu. Esimese tõid meile Euroopast siia rännanud mungad, kes viinamäetigu paastu ajal liha asemel sõid. Teine on aga tuntud eelkõige oma pahategude poolest, mida ta meie aedades korda saadab.
Kõik maismaateod on üsna sarnase eluviisiga. Kevadel, kui ilmad soojenevad, poevad nad oma talvekorteritest välja ja hakkavad aktiivselt lehekõdus, taimedel ja ka puudel tegutsema.
Head isu!
Esimene ülesanne on oma talve jooksul näljutatud keha uuesti toitu täis pumbata. Toiduks kõlbab kõik, mis süüa sünnib: rohelised taimed, seened, kõdunev taimne ja ka loomne materjal. Just tänu oma toitumisharjumustele on teod olulised tegijad kõduneva ümbertöötamisel ja mulla struktuuri parandamisel.
Lisaks sellele täidavad nad tähtsat osa ka toiduahelas, olles kehakinnituseks paljudele loomadele ja lindudele. Nagu näha, pole teod kaugeltki mõttetud tegelased, kelle eesmärgiks on ainult aiapidajate närvidel mängida.
Tumepruuni, heledate täppidega kaetud kiritigu võib leida eelkõige lopsaka taimestikuga aedadest. Talle meeldib roomata mädarõika, põldubade, saialille või rabarberite läheduses.
Kiritigu tegutseb peamiselt öösiti, sest suvine päevasoojus temale ei meeldi. Päevaks peidavad nad end varjulistesse niisketesse paikadesse, nagu maas lebava lauajupi, kivi või marjapõõsa alla. Kiritigu tegutseb nii maapinnal, taimedel kui ka puudel ja põõsastel, peaasi et toitu oleks.
Looduslike vaenlasi on kiriteol küll ja küll: mahlasest suutäiest ei ütle ära mutid ega karihiired. Kui nende abist ei piisa, tuleb aednikul endal käed käiku lasta.
Kõige mõjusam tõrje on kevadine mulla kultiveerimine, mis vähendab oluliselt aias elavate tigude arvu. Selleks sobivad eriti päikesepaistelised päevad, sest siis on teod mulla pinnal või ülemistes kihtides. Kultiveerimine hävitab tigusid mehaaniliselt ning jätab nad ja nende munad kuiva ja röövloomade kätte.
Jooda tigu täis
Kuna teod armastavad just happelisemaid muldi, saab nende vastu abi ka mulla lupjamisest.
Teine viis tigude vähendamiseks on hoida aed igasugusest prahist ja kolist puhtana. Lauajupid, kivid, kuivanud lehed ja umbrohi mõjuvad tigudele lausa magnetina. Eriti viimane, mis on tigude lemmiktoiduks.
Häid tulemusi annab ka tigude järjekindel korjamine, eriti kui seda teha õhtuti, mil nad oma päevastest peidupaikadest välja hakkavad tulema.
Taimede ümber võib teha ka tõkkeid, mis tigusid eemal hoiavad. Lihtsaim viis on puistata ümber taimede ja peenarde liiva või puutuhka. Peenarde ümber võib rajada ka plasttõkkeid, kuid need peavad olema vähemalt 20 cm kõrgused, et teod neist üle ei roniks.
Võib proovida ka teod «surnuks joota»: kasutada õlle- või piimapüüniseid. Plastikust või klaasist kausike kaevata mulda nii, et selle serv oleks paari sentimeerti jagu maapinnast kõrgemal. See on vajalik vältimaks jooksiklaste ja teiste kasulike maapinnal liikuvate putukate lõksu sattumist.
Taimed appi
Seejärel täita lõks kas õlle või piimaga. Õlle puhul on meelitajaks pärm, mis tigudele maitseb, kuid seal sisalduv alkohol mõjub neile surmavalt. Piima sisse tigu lihtsalt upub ära.
Ilmselt on kõige otstarbekam pöörduda looduslike vahendite poole. Istutage peenrasse teiste taimede vahele tigudele ebameeldivaid taimi, nagu pune, koirohi, raudrohi, mündid. Selline kirju peenar peletab teod eemale. Lisaks mainitule ei salli teod ka iiriseid, gladioole, kurekella, kurereha, hortensiat, porrut, sibulat ja küüslauku.
Tigude peletamiseks
Istuta aeda iiriseid, gladioole, kurekella, kurereha, hortensiat, porrut, sibulat ja küüslauku.
Raputa peenarde ümber puutuhka või liiva.
Meelita nad salakavalt õlletopsi, kus nad end surnuks joovad, või piimakaussi, kuhu nad upuvad.
Allikas: Jaanus Järva