Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis Euroopa komisjoni asepresidendi Günter Verheugeni kriitikat kommenteerides, et vabariigi valitsus tuleb bürokraatia vähendamise protsendiga välja veel sel aastal.
Parts: määrame bürokraatia vähendamise protsendi veel sel aastal
3. august 2009, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parts ütles, et Eesti riik tuleb aasta teisel poolel bürokraatia vähendamise protsendilise eesmärgiga välja, kuid tõdes, et kampaania korras ei tohiks taolisi protsente välja hõigata.
«Peaksime hoiduma kampaania korras taoliste protsendiliste eesmärkide püstitamisest kui me ei tea protsenti millest ehk mis on see algväärtus ehk mis on üldse meie halduskoormuse määr,» tõdes minister. «Enne protsendi seadmist tuleb väga täpselt koormus teada saada, muidu läheb protsendi väljahõikamine kampaaniaks, mis meenutab pigem sotsialistlikku võistlust.»
Verheugen märkis juuli lõpus Partsile saadetud kirjas, et Euroopa komisjon on võtnud omale eesmärgiks vähendada aastaks 2012 eurodirektiividest tekkivat bürokraatiat 25 protsendi võrra. Euroopa komisjon kutsus üles ka liikmesriike taolisi protsente määrama ning 24 riiki on komisjonile juba sellest ka teada andnud, kuid Eestit nende seas pole.
Parts ütles, et Eesti riik on praeguseks algatanud uurimuse, mis peaks hindama Eesti halduskoormust ehk ettevõtjatele õigusaktidest tulenevate kohustuste määra.
Minister rõhutas samas, et kuigi protsenti pole määratud, siis Eesti riik jätkuvalt vähendab bürokraatiat. «Suur asi oleks kindlasti haldusreform, kuid väiksematest asjadest oli näiteks töölepinguseadus väga kõva ettevõttesisese bürokraatia vähendamise samm,» lisas ta.
Samuti tõi Parts välja, et praegu käib koos töörühm, mis töötab läbi ettevõtete poolt riigile esitatavate aruandluste plokki, et sealt koormust vähemaks võtta. Veel töötatakse ehitus- ja planeerimisprotseduuride lihtsustamise nimel ning tegeletakse keskonnaseadusega, et vähendada lube ja protseduurilisi keerukusi, siis veel sotsiaalvaldkonna seadusandlus.
Parts ei jätnud mainimata ka seda, et Eesti ettevõtete jaoks sünnitavad bürokraatiat paljuski just Euroopa direktiivid.