Ellerhein esitab Jaapanis head eesti muusikat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tütarlastekoor Ellerhein jõudis sel suvel Karepa rahvamajas täissaalile korraldada kontserdi koos pannkoogiõhtuga, esineda Oistrahhi festivalil ning sõidab täna Jaapanisse kontserte andma.

Ellerheina peadirigent Tiia-Ester Loitme, mis plaanid sel korral tõusva päikese maal on?

Oleme eelnevalt plaadistanud erinevate Jaapani firmadega eesti muusikat – Tormist, Sisaskit, Kreeki, selja taga on mõnigi edukas kontserttuur. Just mõni aeg tagasi lõpetasime plaadistuse Jaapani lauljatari Sizzle Ohtakaga, kes esitas peaasjalikult eesti muusikat, mida Ellerhein siis koorina saatis.

Nüüd annamegi samalaadseid kontserte, kuhu peaaegu võrdselt on lisatud nii eesti kui ka jaapani muusikat. Peaasjalikult oleme Tokyos ja selle ümbruses, soovi kontsertidel osalemiseks ning eesti muusika esitamiseks koos meiega on avaldanud ka jaapani koorid.

Kultuurisidemete sõlmimisel on palju kaasa aidanud ka Eesti-Jaapani sõprusühing. Eesti muusikat hinnatakse Jaapanis väga, seda on palju tõlgitud ja välja antud. Möödunud aastal oli Eestis Ko Matsushita juhtimisel parim kammerkoor, kes kontserdil esitas sulaselges eesti keeles Veljo Tormise muusikat. Jaapani iidsed ainu rahvalaulud oma joigumise ning trummimüdinaga on muide sellega veidi sarnased.

Kuidas Jaapani publik Ellerheina vastu on võtnud?

Meeletult hästi! Eelmine kord aastal 2000 võitsime Takarazuka kammerkooride konkursi, mis on väga suur saavutus, ning see äratas tähelepanu. Pärast seda tuli jaapani muusikarahvas Tallinna, hakkas osa võtma meie laulupidudest.

Kuidas lauljad Jaapanis praegu valitseva kuumusega toime tulevad?

Kui nad kaks korda on sellele vastu pidanud, ilma et ükski oleks laval või lava taga langenud, siis kujutan ette, et nad peavad vastu ka praegu. Eks ma hoian neil silma peal ka, et me puhkaks – see algab kõik minust. Pean seadma endale režiimi, et püsti olla, ning propageerin seda ka tüdrukutele.

Tõi möödunud hooaeg Ellerheinale ka mingeid üllatusi?

Viimasel hooajal tõime esikoha Türgi festivalilt, enne seda olime Kreekas. Pärast Türgist tulekut oli meil au esineda Oistrahhi festivalil koos Neeme ja Paavo Järviga, viimast võiks peaaegu päris meie oma dirigendiks nimetada. Kahel noorel dirigendil, kes Järvi meistriklassis osalesid, sai võimalikuks sel kontserdil juhatada «Suveöö unenäos» osa, kus tütarlastekoor laulab – seegi tekitas palju elevust.

Aga vahepeal jõudsime kontserdi anda ka Karepa rahvamajas. Vägev kontsert oli, põrutasime pannkoogiõhtu ka sinna otsa – rahvas tõi isegi pannkoogid ja maasikad kohale. Saal oli puupüsti täis, lõpuks seisis kogu rahvas püsti. Seal kohtab huvitavaid inimesi, üks venelanna väljendus Ellerheina kuuldes tabavalt – et jummala hästi laulavad! Nüüd ongi nii, et kui hästi läheb, võime öelda, et läks ikka jummala hästi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles