Valgas on kinnisvaraäri sisuliselt välja surnud – hinnad on langenud ülimadalale, keskmiselt vahetab ühes kuus omanikku aga siiski vähem kui kümme korterit.
Valga kinnisvarahinnad on langenud ülimadalale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaadeldes Eesti maakonnakeskuste korteriomandite keskmist hinnataset, on Valga neist pretsedenditult odavaim. Keskmine ruutmeetrihind oli tänavu esimese poolaasta lõpuks langenud kõigest 1700 kroonile (normaaltehingutel umbes 3500 krooni), tippajal 2007. aasta lõpus oli see aga 6400 krooni ruutmeetri kohta. Võrdluseks: Põlvas on see näitaja siiani 4900 krooni ja Võrus suisa üle 9000 krooni ruutmeetri kohta.
Sisuliselt on Valga hinnatase võrreldav tugevate sotsiaalsete probleemide küüsis vaevleva Kohtla-Järve hindadega. Hoolimata ülimadalatest hindadest on ostjad jätkuvalt äraootaval positsioonil ning seetõttu tehtigi tänavu esimeses poolaastas Valga linnas vaid kaheksa korteriomandi tehingut kuus.
Kui aga vaadata pakkumiste arvu, siis praeguse tehinguaktiivsuse jätkumisel on pakkumisi umbes 1,5 aastaks – kokku on Valga linnas pakkumises ligi 150 korterit, millele lisanduvad veel eramud ja maatükid.
Tõsi, enamus pakkumisi on arvestades tänast hinnataset tugevalt ülehinnatud, olgu selleks põhjuseks siis kas varaomaniku teadmatus või soovimatus hinda alandada, või ka soovitusi jaganud maakleri ebakompetentsus, seetõttu võib umbes 2/3 pakkumistest pidada tänasel päeval täiesti konkurentsist väljas olevateks.
Eriti puudutab see kinnisvaraomanikke, kes ei ela enam Valgamaal. Nad lihtsalt ei saa aru, et tänane hinnatase võib Valgas nii madal olla.
Pikemalt loe teisipäevasest Valgamaalasest!