Energeetika tulevik nõuab alternatiive

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Musta kulla» hinnaralli on käivitanud ka kodumaise arutelu meie energeetika tuleviku üle.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud Eesti elektrimajanduse arengukava 2005-2015, mis paraku ei käsitle elektrimajanduse optimaalset arengustsenaariumi pikemaks ajaks.

Kuigi põlevkivielektri tootmine Eestis ei ole 20-40 aasta pärast jätkusuutlik madala efektiivsuse, kasutuskõlblike varude ammendumise ning suurte negatiivsete keskkonnamõjude tõttu, ei kavandata ka mingeid kursimuutusi.

Arvestades fossiilkütuste paratamatu lõppemisega veel käesoleval sajandil, aga ka nende tootmise ning põletamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjudega, tuleks kindlasti juba täna seada sihti meie järgmise ja ülejärgmise põlvkonna energeetilise nõudluse katmise võimalustele.

Vastuolulisi tundeid tekitab minus uue aastatuhande energiat otsiva akadeemiku Endel Lippmaa soovitus (PM 09.08) «mitte kuulata iga juttu sel teemal, kui palju toodetakse süsinikdioksiidi ühe inimese kohta ning jääda kindlalt põlevkivi põletamise juurde ja mitte seda kokku hoida ning minna üle fusiooni vesinikuenergeetikale».

Ebaselge tulevik

Paraku ei suuda praegu isegi aastatuhande projekti – 11 aasta pärast Prantsusmaale kerkiva katselise reaktori ITER – eestvedajad ennustada, millal siis ikkagi suudetakse termotuumareaktsioonist tööstuslikult energiat toota.

Meile sülle langenud süsinikdioksiidi limiidi arukas kasutamine võimaldaks lähiaastatel investeerida kodumaisesse energeetikaprogrammi miljardeid lisakroone.

Endel Lippmaa poolt stagneeruvaks riigiks nimetatud Saksamaa on oluliselt panustanud taastuvenergeetikasse ja oma energeetilise tuleviku visiooni.

Eelmise aasta oktoobri alguses esitles Föderaalse Keskkonnaagentuuri president doktor Andreas Troge ühel esinduslikul konverentsil Hamburgis Saksamaa energeetilise tuleviku nägemust.

Kui seame eesmärgiks meie riigi energeetilise sõltumatuse säilitamise, tuleb meil kindlasti oluliselt enam tähelepanu pöörata taastuvatele energiaallikatele.

Globaalses mastaabis kataks tuule-, vee-, päikese ja biomassi energeetilise potentsiaali rakendamine kogu Maa elanikkonna praeguse energiavajaduse kolmekordselt!

Samas arenevad tehnoloogiad kiiresti ja viimase viie aasta jooksul on nii tuule kui ka päikeseenergia võimsusühiku hinnad langenud 20-30 protsenti ning see hinnalangus jätkub samas tempos.

Sõltumatu või odav?

Ma ei alustaks hea meelega diskussiooni Eesti taastuvate energiavarude bilansi üle, kuid juba nüüd näeme, kuivõrd vastuolulised on reaktsioonid esimeste taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu projektidele. Nii neile, mis on juba teostatud kui ka alles paberil olevatele.

Kusjuures vastuseisjad on olemas nii fossiilkütuste veendunud pooldajate kui ka looduslembeste roheliste ridades.

Kas on võimalik olla energeetiliselt sõltumatu ning samal ajal toota odavat energiat? Saavutada majanduse energeetilise efektiivsuse paranemine ning ühtlasi vähendada majanduse loodusressursimahukust (põlevkivienergeetika!) ja loodusressursside kiiret kasutamist.

Taastuvenergia sammas

Või võtta enam kasutusele alternatiivenergiaallikaid, samal ajal aga hoides meie rannikud ja maastikud puhtad tuulikutest?

Ja seda kõike veel pikemas perspektiivis?

Riigi energeetilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb vaadata vähemalt paari inimpõlve kaugusele ning lähemad eesmärgid seada sellest lähtuvalt.

Põlevkivi jääb paraku vähemalt ühe inimpõlve vältel meie olulisimaks energeetikasambaks, kuid selle kõrvale tuleb samal ajal kasvatada kandev alternatiiv(taastuv)energeetiline sammas.

Peame endile aru andma, et praegu pole olemas minimaalse keskkonnamõjuga ning odavaid energiatootmise stsenaariume.

Seega on riigi energeetilisel iseseisvusel oma hind ja meil tuleb oma tulevikuprognooside ettevalmistamisel teha olulisi otsuseid.

See eeldab aga põhjalikku ning kõikehõlmavat analüüsi, samuti ühiskondlikku arutelu teemal «milliseid kaasnevaid (keskkonna)mõjusid oleme valmis aktsepteerima». Kuigi tulevikuenergeetika mosaiik tuleb laduda erinevatest «kildudest», peame strateegilisi otsuseid tegema ikka tervikpildist lähtudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles