Saksa filmikunst pommirahe all

Mart Sander
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1943. aastal esilinastunud «Münchhausen» sisaldab ka oma aja kohta meisterlikke eriefekte.
1943. aastal esilinastunud «Münchhausen» sisaldab ka oma aja kohta meisterlikke eriefekte. Foto: Kaader filmist

Sel kevadel jõudis Eesti ekraanidele Saksa hittfilm «Allakäik» («Untergang»), andes vaatajaile aimu, kuidas lõppes sõda Hitleri maa-aluses punkris. Ent vähesed teavad, et pommiraju all tegutses ka üks tööstusharu, mis oli palavikulises tööhoos kuni Kolmanda Riigi viimaste elutundideni – filmitööstus.

Ehkki Saksa linnad olid rusudes ja kinopaleedest järel vaid mõned, mis pommirünnakute ja elektrikatkestuste kiuste filme näitasid, ei lakanud kaamerad surisemast ei Saksa stuudiotes ega ka Praha Barrandow’ ateljees, kus sõda ennast veidi vähem tunda andis ja kus viimased Saksa sõjaaegsed suurfilmid valmisid.

Nagu Vändrast saelaudu

Veel 1945 aasta viimaste sõjakuude jooksul filmiti üles ligi 40 täispikka mängufilmi. Mitte kõik ei jõudnud kinno enne sõja lõppu – paljud linastusid juba rahuajal. Ometigi nägid vaatajad pea iga nädal uusi linateoseid, enamikus kergeid muusikale ja komöödiaid, milles sõda justkui ei eksisteerinudki.

Et filmitööstus oli sõjatööstuse kõrval üks viimaseid vastu pidanud tööstusharusid, näitab ka fakt, et Berliini Babelsbergi UFA stuudiotes katkes töö filmi «Räägi tõtt» võtetega alles siis, kui liitlasvägede sõdurid 23. aprilli hommikul stuudiosse sisenesid.

Muuseas, ka Hitleri punkris vaadati tihti filme. Nii füüreril kui doktor Goebbelsil olid oma lemmikud.

Festival «Untergang» näitabki meile, millist meelelahutust võisid sõjast kurnatud inimesed lubada enesele vahetult enne seda, kui «Uue ajastu» liivakella viimane terake langenud oli.

Ehkki värvifilm oli sõjaoludes luksuskaup, valmis neid kuni sõja lõpuni 12, viimased alles aprilli viimastel päevadel Prahas. Festivalil linastub neist kuus – suured projektid, mille peale raisati raha ja aega, nagu keerleks kogu elu vaid suurepärase meelelahutuse ümber.

Omamoodi raamistiku festivalile moodustavad kurikuulsa režissööri Veit Harlani filmid – tema käe all valmisid programmi vanim, 1943. aastal esilinastunud «Kuldne linn» ja uusim, alles 1945. aasta kevadel vaatajateni jõudnud «Kolberg», mida pole pärast sõda näidatud pea kusagil ja mille koopia saabub USA Sõjaajalooarhiivist.

Harlan oli Kolmanda Riigi ametlik propagandarežissöör, kes selliste filmide nagu «Juut Süss» eest liitlasvägedelt edasise töökeelu sai.

Üldse linastub festivalil kolm keelatud filmi: lisaks mõlemale Harlani teosele veel UFA 25 aasta juubeliks valminud muinasjutufilm «Münchhausen» – Vene esindajale ei meeldinud, et keisrinna Jekaterinat kujutati seksuaalselt apla parasiidina.

103-aastane tegevnäitleja

Veel näeb Helmut Käutneri realistlikku, Reeperbahni bordelli elust rääkivat draamat «Suur vabadus nr 7» ning kaht võrratut muusikafilmi – «Minu unelmate naist» ungarlanna Marika Rökiga peaosas ja operettfilmi «Nahkhiir».

Viimase peaosalist, Hollandi filmitähte Johannes Heestersit loodame näha ka festivali aukülalisena.

Kahjuks pole see 100% kindel – tema agentuuri andmetel on maailma vanim tegevnäitleja, 103-aastaseks saav Heesters praegu kontsertide ja teleseriaali võtetega ülimalt hõivatud...

Eesti keelde dubleeritud filmide eel näidatakse Saksa sõjaringvaateid Eestist, neist haruldasim portugalikeelne film Narva vabastamisest Nõukogude vägede käest.

Programm

• Kavas: «Münchhausen», «Kuldne linn», «Minu unistuste naine», «Suur vabadus nr 7», «Nahkhiir», «Kolberg»

• Aeg: seansside algus iga päev kell 21.30

• Tõlge: eestikeelsed subtiitrid

• Piletid: 30-70 krooni, pass 200-300 krooni

• Tartu Sadamateatris linastuvad «Minu unistuste naine», «Suur vabadus nr. 7» ja «Nahkhiir» 14.-16. septembrini

Filmifestival

«Untergang – Saksa filmikunst pommide all»

Värvilised suurfilmid aastaist 1943-1945

26.-31. augustini Tallinnas Sõpruse kinos

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles