Euroopa Liidu rahandusvoliniku avaldus, et kui ühisraha euroga liituda soovivatel riikidel on kas või üks liitumistingimus täitmata, lükatakse see riik külmavereliselt kõrvale, näitab selgesti, kui kaugele hakkab Euroopa Liit oma esialgsest ideest liikuma. Tuletagem veel kord meelde, et seesama liit sündis just eelkõige majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt, algselt söe- ja teraseliiduna. Aga kui tehnilised kriteeriumid seatakse kõrgemale majanduslikust edukusest, võime praegu meie rahakotis olevaid kereseid-koidulaid-tammsaaresid rahus edasi vaadata.
Kommentaar: Vanakeste võimuses
19. september 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõõdukas inflatsioon on üheks majanduskasvu soodustavaks teguriks nii meile vähemasti koolis õpetati. Praegu Eesti majandus kasvab, inimestel hakkab vaikselt, kuid kindlalt paremini minema, ning siis äkki stopp: kui tahate eurot, võtke hoog maha!
Tundub, et kui uutel euroga liituda soovivatel riikidel läheb liiga hästi, tuleks neil pisut hoogu maha võtta, tuues ettekäändeks rahaliidu tingimused. Alahindamata euroga liitumiseks kehtestatud kriteeriumide majanduslikku sisu, ütleksin, et meile, teisisõnu Eestile, need hetkel ei sobi.
On päevaselge, et igaüks meist sooviks elatustaset, mis on omane ELi vanadele liikmesriikidele. Nendele järele jõudmiseks on ainus võimalus majanduse kiirem ja dünaamilisem areng. Vanakeste kasvutempoga jätkates oleks meie praeguste töörügajate soov nende moodi elada rohkem unenäo või unistuste moodi.
Samas oleks muidugi huvitav rahandusvolinikult küsida, kuidas peaks Eesti riik võitlema selle vastu, kui Ameerikas möllav Katrina kütusehinnad maailmaturul üles lööb. Aga just naftatoodete hinnatõus on praegu see, mis meie hindade kasvule lisahoogu annab. Põhimõtteliselt ju saaks kütuseaktsiisi alandada, aga Euroopa Liit ei luba.
Kas peame hindade kontrollimiseks leiutama midagi uut? Midagi sarnast praegu kehtiva proportsionaalse tulumaksuga, mis maailmas järjest rohkem populaarsust võitmas on. Raske. Kui hakata tänapäeva Eestis hindu kuidagi tehnilis-administratiivselt kontrollima, valiksin ma pigem variandi jätkata Eesti krooniga nagu seni ja jätta euro ajaks, mil Eesti majanduskasv jälle tagasihoidlikumaks muutub. Aga võib-olla on Maastrichti kriteeriumid juba aegunud ja neid tuleks pisut uuendada?
Sisuliselt kasutame eurosid juba selle raha sünnist saati, meil on küll kroon ja neil seal euro, kuid juba pika aja jooksul pole miski suutnud meie ja Euroopa raha vahelist kurssi kõigutada. Ühe euro eest saab juba aastaid võrdses vääringus kroone.