Noore eesti helilooja Ülo Kriguli (27) õpipoisiaeg Euroopa muusikaelu tsentris Viinis päädis maineka Berliini muusikafestivali Young Euro Classic 2005 parima esiettekande preemiaga. Auhinna tõi sel suvel valmis saanud teos «Jenzeits», lisaks sellele jõudis Krigul kirjutada ka muusika möödunud nädalal esilinastunud ajaloolisele absurdikomöödiale «Malev».
«Muusikas tähendavad juhused, õieti küll õigeaegne juhuste kokkulangemine väga palju,» leiab ta ise.
Kui kõrgelennulised on te ambitsioonid? Soov olla tuntud, tunnustatud helilooja?
Tuntuks saamiseks on ikka palju hõlpsamaid viise kui muusika kirjutamine. (Heli)loojat liikuma panev jõud on ennekõike seestpoolt tulev paratamatu vajadus oma maailma teistega jagada.
Milline on Ülo Kriguli maailm?
Seeläbi, et ma oma maailma teistega jagan, saan ehk teada, milline see on. Kui inimene annab endast midagi välja, siis reaktsioon sellele peegeldab osa temast.
Mida peegeldab «Jenzeits»?
Kindlasti on see mingil määral mõjutatud puhtpraktilistest muljetest, mida Viinis olles sain. Väga palju oli aega kuulata muusikat, lugeda ka teoreetilisi asju. Üldse oli seal aeg teistmoodi mitte midagi ei juhtunud, kui seisid ja ootasid pool tundi järjekorras näiteks internetikohvikus vaba arvutit. Käisin seal hästi palju jala, polnud mingi probleem tund aega ühest kohast teise jalutada. Või pärast lõunasööki paar tundi raamatut lugeda. Ajatunnetus oli seal kuidagi teine.
Kuidas on te teosed aja jooksul muutunud?
Iga lugu on uus, teatav hirm ja ärevus on uut teost alustades alati sees. Üldiselt olen vast muutunud töödes pisut teadlikumaks ja ökonoomsemaks katsun endale võimalikult selgeks teha, kuidas ja miks ma midagi kirjutan. Õnneks lõpuni see ei õnnestu.
Püüan end muusikas võimalikult selgelt väljendada. Lausa nii, et idee minu enda jaoks on isegi liiga ilmselge. Kogu loomeprotsess ongi selle omandatavaks muutmine, et kuulajal oleks võimalik seda konsumeerida. Samas vahel tundub loomeprotsess olevat justkui mingi tuumikidee võimalikult meisterlik peitmine
Millest Ülo Krigul inspiratsiooni ammutab?
Inspiratsioon koguneb erinevatest osistest võib-olla mõni lõhn, kohtumine mõne inimesega, võib-olla terve raamat, aga võib-olla ka ainult üks lause.
See koguneb kokku juhuslikest emotsiooni elementidest, mis esmapilgul tunduvad täiesti üksteisesse mittepuutuvad. Heliloojal peaks olema võime need ära tabada ning seostatud tervik luua.
Ka rokimaailm pole teile päriselt võõras?
Üks ei välista teist. Lihtsalt energiad on seal teisiti paigutatud rokiloos on emotsioon kontsentreeritud ja suletud kujul. Arendatum teos on aga nii tunnetuslikul kui intellektuaalsel tasandil jälle detailiderohkem see emotsioon on seal justkui lahti kirjutatud ja seega avatum edasisteks rännakuteks. Üks ei ole aga «parem» teisest. Minule on mõlemat vaja.
Filmimuusika loomise kogemus?
See oli kasulik. «Malevas» oli muusika eesmärgiks pildis toimuvat toetada. Mõneti ennastpiitsutav ülesanne kui muidu usaldad loomeprotsessis iseennast, siis filmitegemise juures pead usaldama reissööri.
Filmimuusikat tahaks kindlasti veel kunagi teha, aga sel juhul rääkida loomeprotsessis kaasa juba stsenaariumi sünnist alates.
Kas publik tahab kuulata uut eesti muusikat?
Näiteks Eesti Muusika Päevade publikut vaadates teeb rõõmu, et üha enam leidub auditooriumi hulgas inimesi, kes tulevad kontserdile siirast huvist. Kes ei ole n-ö erialainimesed, vaid pigem avatud mõttemaailmaga muusikasõbrad.
Loodetavasti on see märk sellest, et eelarvamuste loor nagu uus (eesti) muusika oleks midagi kurja ja krigisevat hakkab hajuma.
Võib-olla on aga muusikaga sama, mis toiduga inimesel soovitatakse ju toituda sellest, mis on pärit tema sünnikohast.
Ülo Krigul
Sündinud 7. novembril 1978 Tallinnas
Haridustee: Eesti Muusikaakadeemia, Viini muusika ja kaunite kunstide ülikool
Olulisemad teosed: multimeediaetendus «Põhjanaela paine», kammerkantaat «Kui linnuteede kruusa langeb ingel...», «Jenzeits» sümfooniaorkestrile, muusika filmile «Malev»
Festivali Eesti Muusika Päevad kunstiline juht, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige; ansambli Compromise Blue klahvpillimängija