Tallinna esimese eestlaste laulupeo mälestuskivi kolib Kadriorus kunagisel Lutheri heinamaal ühelt krundilt teisele, sest ühelgi majaomanikul pole kohustust ega tahtmist seda oma õuel pidada.
Esimese laulupeo mälestusmärk rändab ühest hoovist teise
21. september 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivi on vallavaese kombel kolima sundinud majaomanikud, kes üksteise järel oma kruntidele piirdeid ette ehitavad. Üle 35 aasta seisis mälestuskivi Poska 23/25 kinnistul, mis ulatub Poska tänavast otse J. Köleri tupiktänava otsani.
Vaatamata sellele, et skulptor Juhan Raudsepa 40 aastat tagasi tahutud ja pidulikult avatud kivi pole mälestiste nimekirjas, tähistab see siiski täpselt paika, kus Tallinna eestlased 1880. aastal esimeseks suureks ühislaulmiseks kokku said.
Kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Viive Leitsar kinnitas, et kivi pandi 1965. aastal Lutheri heinamaale, mis oli esimese Tallinna eestlaste laulupeo paigaks. Heinamaa paiknes praeguste Poska, Wiedemanni, J. Köleri ja Faehlmanni tänavate vahelisel alal.
Kivi aianurgas
Kui linn Poska 23/25 maatüki omanikele tagastas, unustasid ametnikud kivi sootuks ega seadnud krundi omanikule kohustust kivi maja õuel ligipääsetavana säilitada. Nii juhtuski, et 2001. aastal tõstsid maja renoveerima asunud omanikud kivi oma värava tagant naabri krundile.
Kivi konutabki siiani senise kodu aia taga naaberkrundil J. Köleri 23. Selle maja asukad on mälestusmärgi ette isegi lillepeenra teinud ja selle eest igati hoolitsenud. Nüüd tuleb aga laulupeokivil taas kolimine ette võtta, sest ka J. Köleri 23 maja on remondis ja saab samuti uue aia.
Huvilistele ligipääs
Majaelanike esindaja Marek Kokk ütles, et aia taastamine sulgeks kivi nende hoovile ja inimesed ei pääseks enam nii lihtsalt selle juurde. Kuna kivi losutab juba praegu õnnetult naaberaia vastas, jääks see siis kahe aia vahelisse kolmnurka vangi ega oleks ka tänavalt hästi nähtav. «Inimesi siin ikka vaatamas käib,» märkis Kokk.
Tallinna kesklinna vanema asetäitja Kaia Sarnet ütles, et mälestuskivi on vallasvara ja kuna omandireformi käigus seda ühegi maatükiga lepingu alusel ei seotud, võikski kivi lõputult rändama jääda. Sellise saatuse vältimiseks on kesklinna valitsus teinud linnaplaneerimisametile ettepaneku kivi viimiseks vastaskrundile aadressil Poska 19.
Sinna taotleb detailplaneeringut Krediidipank. Kuna kesklinna valitsus tahab seada sellele kinnistule servituuti jalakäijate läbipääsutee rajamiseks Poska tänavale, oleks Sarneti meelest sobilik kivi avalikult kasutatava jalgtee äärde panna.