1980ndate lõpul Eestisse jõudnud ja algul vaid vähestele taskukohane olnud satelliittelevisioon on neile, kelle kodu rajatud linnapiirist väljapoole, tänapäeval ainus võimalus näha välismaiseid kanaleid.
Satelliiditaldrik toob väliskanalid ka maakoju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sat-tv seadmete ja antennide müügi ning paigaldamisega tegeleva OÜ Merge müügijuhi Andres Lepiku sõnul jõudsid nii kaabel- kui satelliittelevisioon Eestisse samal ajal 1980ndate aastate lõpul. «Sat-tv oli siis uhkuse värk, need, kellel oli satipann, olid kõvad mehed, sest antenni vastuvõtupea võis maksta vene auto hinda,» ütles ta.
Satelliittelevisiooni pakkuva firma Viasat ASi tegevjuhi Priit Pirso sõnul edastati sat-tv-d algul analoogkujul ehk oma antenniga sai kanaleid vaadata igaüks.
«Aja jooksul leiti aga, et televisiooniga oleks vaja äri teha, ja kanaleid hakati kodeerima ning nüüd edastatakse signaali digitaalsel kujul, mis tähendab, et tüünerita seda vaadata ei saa,» selgitas Pirso.
Kaabel-tv-st kallim
Tänapäeval pole satelliittelevisioon enam mingi uudis, vaid laiatarbekaup. Küll on see ainus võimalus vaadata väliskanaleid aga neile, kelle koduni kaabel ei küündi, näiteks uutes elamurajoonides ja maal.
Kaabeltelevisiooni puhul tuleb pildi nägemiseks vaid kaabli ots telerisse pista. Pilt pärineb aga samadelt satelliitidelt, millelt võtavad signaale vastu ka taldrikukujulised sat-tv antennid.
«Kaabli teises otsas on tegelikult sama asi, mis satelliittelevisiooni puhul. Kaabeltelevisiooniga saad valmistoote, aga satikomplektiga on lihtsalt kogu vastuvõtt sul endal olemas, võtad poolel teel ise antenniga signaali ja see tuleb kaablit mööda tüünerisse ning sealt telerisse,» selgitas Lepik.
Sat-tv põhiliseks eeliseks kaabeltelevisiooni ees ongi Pirso sõnul selle hea kättesaadavus kõikjal.
«Lõunataevas peaks ainult vaba olema, see tähendab, et puid ja maju ei tohiks ees olla. Aga kui neist saab antenniga mööda minna, siis on sat-tv nähtav igal pool,» ütles Pirso. Teine eelis on tema sõnul ka selgem pilt.
Veel on sat-tv eelisteks teatud digitaalsed lisavõimalused. «Näiteks saab ühel kanalil vaadata korraga mitut asja, kaabel seda ei suuda. Veel saab valida pealeloetavat keelt või subtiitreid,» loetles Pirso.
Kaabeltelevisiooni eelis on omakorda tema sõnul aga soodsam hind. Lepiku sõnul on sat-tv ainus puudus see, et ei näe Eesti kanaleid. «Kui sat-tv näitaks ka neid, ei peakski maainimene enam tavalist antenni üles panema,» ütles ta.
Sat-tv vaatamiseks võib kas liituda Viasatiga või vaadata vabakanaleid. Viasatiga liitudes saab klient kogu sat-tv vaatamiseks vajaliku komplekti vaid ühe krooni eest. Küll tuleb maksta 400 krooni liitumistasu ja edaspidi iga kuu 229 krooni kuumaksu.
Ainus tingimus on see, et kui tuleb tahtmine enne kahte aastat leping lõpetada, peab komplekti siiski välja ostma.
Puu tagant ei näe
Viasat pakub 32 kanalit ning lisaks näeb ka üle kümne vabakanali ja kuuleb mitut raadiokanalit.
«Viasat pakub osa kanaleid, mida vabakanalite seas ei näe. Kuid ka Viasatiga liitudes võib vaadata vabakanaleid lisaks, selleks tuleb antennile vastuvõtupäid juurde panna,» selgitas Lepik.
Pirso selgitas, et kui Viasati komplektile panna suurem antenn ja vastuvõtupäid juurde ehk käia välja kuni tuhat krooni, on võimalik näha umbes 500 kanalit.
«Vabakanaleid on palju, aga kas need ka midagi vaatamiseks pakuvad, on omaette küsimus. Meie oleme püüdnud oma paketi koostada nii, et kogu perel oleks midagi valida,» selgitas Pirso.
«Kui tahta sat-tv-d kui meelelahutajat ja informatsiooni vahendajat, tasub siiski pigem valida need 30 kanalit ja neile püsima jääda, muidu lihtsalt klõpsid neid sadu kanaleid läbi.»
Kui Viasatiga liituda siiski tahtmist pole, sõltub Lepiku sõnul sat-tv komplekti hind sellest, kui suur antenn osta ja mitu vastuvõtupead sellele külge panna. Komplektide hinnad algavad 3000 kroonist. Sellise komplektiga näeb 100-200 kanalit.
Kui peres pole osavate kätega meistrimehi, kes antenni ise paigaldaks ja seadistaks, saab seda teenusena tellida. Paigalduse hinnad sõltuvad sellest, kui lihtne on antenni üles panna.
Kui lõuna pool on näiteks ees teine maja või puu ja antenni sellest mööda viia ei saa, võib juhtuda, et selles kodus jääbki sat-tv nägemata. Odavaima paigalduse hinnad algavad aga 600 kroonist.