Leedu peaminister Algirdas Brazauskas seisab Balti valitsusjuhtide kohtumisel vastamisi oma Eesti ja Läti kolleegide nõudliku survega, et Leedu nüüdisajastaks radarisüsteemi, mille auklikkust näitas õnnetus Vene hävitajaga.
Balti auklik õhupilt tõuseb peaministrite jututeemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esialgu kavatsesid järgmisel teisipäeval-kolmapäeval Saaremaal kohtuvad Balti riikide peaministrid arutada kolmepoolse koostöö majandusküsimusi, siis 15. septembril Leedus alla kukkunud Vene hävitajalt SU-27 katapulteerunud majori Valeri Trojanovi tõttu tõusis valitsusjuhtide tippteemade hulka hoopis Baltimaade aukliku õhupildi.
Baltimaid läbiv raudteeprojekt Rail Baltica ja ühinemine Schengeni lepinguga jäävad küll jätkuvalt kolme peaministri laudadele, kuid Leedu valitsusjuht Algirdas Brazauskas peab selgitama Eesti ja Läti peaministritele Andrus Ansipile ja Aigars Kalvitisele, miks jäid leedulased lootusetult hiljaks nende õhuruumi tunginud Vene hävitaja märkamisega.
NATO koos tuletõrjega
«Efektiivne õhuturve on kõigile Balti riikidele ülimalt oluline ja seetõttu on ka selge, et see teema saab meie kohtumisel olema väga tähtsal kohal,» tunnistas Ansip eile Postimehele. «Leedus toimunud intsidendi uurimine alles käib, kuid kahtlemata arutame toimunu valguses, mida iga riik saaks edaspidi ette võtta, et oma panus Balti riikide õhuturbesse tõhusamaks muuta.»
Ansip vihjas probleemidele Balti militaarses koostöös oma taeva jälgimisel. «Samuti tuleb asja käsitleda üldisemas plaanis, et kuidas paremini koordineerida koostööd kogu õhuturbe-poliitika edasisel kujundamisel,» ütles ta.
Eksperdid aga on hinnangutes karmimad.
«See, et Balti õhuruumi kaitsvad NATO hävitajad jõudsid 15. septembril Leedus alla kukkunud Vene sõjalennuki langemispaika pool tundi pärast sündmust koos leedulaste tuletõrje- ja politseiautodega, kui kohalikud elanikud olid lennukitükke juba laiali tassimas, näitab ainult üht: Leedul on oma õhuruumi vaatluskattega tõsiseid probleeme,» nentis anonüümsust palunud kõrge militaarallikas.
Mõned aastad tagasi pakkusid Tallinn ja Riia Vilniusele, et kolm Balti riiki ostaksid tänapäevased õhuvaatlusradarid koos ja korraga, sest siis tulnuks ka tükihind odavam. Kuid leedulased lükkasid ettepaneku tagasi, kuna said endisest Ida-Euroopast kaks Nõukogude päritolu radarit P-37.
Ent Balti ühine õhuvaatlussüsteem BALTNET oleks tõhus vaid siis, kui kõik kolm riiki tegutseksid käsikäes. Eksperdid hindavad radarit P-37 iganenuks, sest see sobitub raskustega moodsate radaritega. Nii ei saanudki Leedu 15. septembril aru, et nende taevas on Vene hävitaja, mistõttu ei saanud sellest teada ka NATO, kelle üldine õhupilt moodustab liikmesmaade rahvuslike õhusuveräänsuskeskuste radaripiltidest.
Nüüd aga märkasid orientatsiooni kaotanud SU-27 ekslemist Leedu taevas esimesena Valgevene võimud.
Eesti, Läti ja Leedu õhusuveräänsuskeskused saadavad igaüks oma töötlemata radaripildi Leetu, Karmelava regionaalsesse õhuseirejaama, kus need pannakse kokku tervikuks, tehakse tuvastatud õhupilt ja saadetakse edasi NATO õhuoperatsioonide keskusesse.
«Me sõltume üksteisest ehk teisisõnu: iga riigi julgeolek sõltub kõigist meist kolmest,» kinnitas Eesti õhuväe endine ülem kindralmajor Teo Krüüner. «Leedu peab oma õhuruumi vaatlust oluliselt parandama, sest nagu viimane juhtum näitas, on sellega probleeme.»
Sama kinnitas parlamendi riigikaitsekomisjoni endine esimees Tiit Tammsaar (Rahvaliit), kes paari aasta eest külastas BALTNETi staapi Leedus.
«Ega leedulased siis oma probleeme varjanud ja kurtsid, et kord ei tööta neil üks nõukogudeaegne radar, siis on teine rikkis jne,» meenutas Tammsaar. «Täna on see aeg ja koht kõige kõrgemal tasemel tunnistada, et Balti õhuruumi kaitses on augud ning peaministrite vastav arutelu järgmisel nädalal oleks igati asjakohane.»
Ka BNS väitis, et Leedu radarid ei kindlusta kontrolli kogu õhuruumi üle. «Radarid töötavad vaheaegadega, vaid sõjaväelastele teada oleva graafiku alusel, et oleks võimalik teha nende tehnilist järelevalvet,» kirjutas BNS.
Ansip lubab arutelu
Endine kaitseminister Sven Mikser (sotsiaaldemokraat) nimetas Vene hävitaja sissetungi 15. septembril Leedu õhuruumi ja seal allakukkumist «meie regiooni viimase aja üheks olulisemaks välis- ja julgeolekupoliitiliseks sündmuseks».
«Ühine [Baltimaade] õhupilt ja selle koordineerimine peaks olema arutlusteema nii kolme riigi peaministrite, kaitseministrite kui ka armeejuhtide tasemel,» lisas Mikser.
Sellist arutlust peaminister Ansip eile lubaski. «BALTNET on efektiivne vaid siis, kui Eesti, Läti ja Leedu vahel on hea koostöö ja süsteemi kõik osad toimivad laitmatult,» ütles ta.