Puude taga on mets

Tõnis Palts unistab, et maailma reisijuhid võiksid Tallinna tutvustada mitte odava ööelu, vaid kauneima avatud rannajoonega linnana põhjamaades.

Rõõmustav, et minu terviklahendus Tallinna rannaalade kasutuselevõtuks ning ohtlike veoste linnast väljaviimiseks on ärgitanud mõtlema ning käivitanud diskussiooni. Kurvaks teeb aga, et asju vaadeldakse kitsalt ja ei nähta tervikut.

Aktivist Küllike Rooväli on oma teravmeelses artiklis mõned olulised detailid segamini ajanud. Loodetavalt kogemata.

Noore meremehe soov kesklinnast laevadele pääseda on täiesti arusaadav. Keegi pole kunagi kavatsenudki sadamaid Tallinnast välja ajada ega reisi- ja huvilaevade sildumist piirata. Vastupidi – kruiisialused ja liinilaevad on Tallinna sadamates väga teretulnud ka edaspidi.

Siiani on nende saabumist piiranud sobivate sildumiskohtade vähesus. Seega tuleb reisi- ja huvilaevaliiklusele avada uusi sadamaid. Ent kust võtab Rooväli, et vanu tahetakse hakata kinni panema? Selgi nädalal väisab Tallinna NATO laevade eskaader. Ja mis te arvate, kus nad seisavad? Eks ikka kesklinnas, Vanasadamas. Ja sellega pole mingit probleemi. Saavad nii linnakodanikud kui ka militaarvaimustuses sõber Hannes Võrno vabalt käia ning uhketes vormides sirgeid mereväelasi imetleda.

Transiit ja militaar

Rooväli räägib õigust, kui ütleb, et Tallinna sadamates elu keeb. Aga ainult pool õigust. Öösiti veerevad sadamasse rasked tsisternrongid, päeval vehklevad laevu lastivad kraanad. Liiguvad ammooniumnitraat, kivisüsi, nafta, lendab söetolmu ja hõljub kange raha lõhn. Vahepeal on jupp relvastatud valve all olevat sõjasadamat. Inimestel pole sinna asja, seal ei saa jalutada, rattaga sõita, õngitseda ega elada.

Just kaubavedu ja tootmine on tegevused, mis tuleb Tallinna kesklinnast välja viia. Sest praegu laiuvad tööstussadamate vahel tühermaad, vohavad kurjategijate lemmikud – võsa- ja rooväljad. Eriti küüniline on seejuures soovitus tallinlastele ronida künka otsa ja vaadata merd üle sõjamasinate.

Ühel hiljutisel õhtusöögil arutasin sõjasadama teemat ka paari Tallinna külastanud NATO assotsiatsiooni juhtkonna liikmega ning nad kinnitasid, et mõistavad linnapea muret. Nende kinnitusel on samalaadseid arutelusid teistes linnades väga palju ning koostöös on paljudel juhtudel leitud ka paremad lahendused.

Selge visioon

Praegune Tallinn on selline ajaloolistel põhjustel. Ehk kunagi oli tõesti ka visioon, aga viimase sajandi jooksul on linn arenenud isevooluteed. Seetõttu on ka Tallinna rannajoon väga eklektiline.

Paraku pole needki, kes peaksid linnaruumi üldpildi, avatuse, hoonekomplekside üle arutlema – arhitektid, poliitikud, kunstnikud, ärimehed, ajakirjanikud –, suutnud näha tervikut. Selle asemel vaieldakse skulptuuride asukohtade üle. Ühekaupa.

Visioonita areng ongi teinud võimalikuks, et inimesed on valmis mõtlema enda jaoks ilusaks isegi okastraadid ja müürid, raudtee ja kraanad. Kuigi tegelikult peaks Tallinna kõige kaunimas asukohas olema elurajoonid, kultuurikvartalid ja teenindusasutused. Nagu on näiteks Londoni vana sadama piirkonnas.

Kogu Eesti jaoks aga on hoopis olulisem, et näiteks reisijuht Lonely Planet tooks kolme asja hulgas, mida Tallinnas kindlasti teha tuleb, ära ka meie rannapromenaadi külastamise. Kujutlege, et reisijuht ei alusta Tallinna tutvustamist mitte enam ööelu kirjeldusega, vaid soovitusega proovida järele kõige tervislikumate eluviisidega Euroopa linna terviserada.

Laenutad kohvipoe kõrvalt jalgratta või rulluisud ning asud mööda mereäärset tanumat teele. Või kõnnid kas või keppidega Paljassaarest Piritale.

Loomulikult, ka ööelukeskuse ja odava peopaiga kuulsus mõjuvad turismi turgutavalt, aga minu ettekujutuses on Tallinn kauneima avatud rannajoonega põhjamaa linn. Tallinna uhkuseks ei saa olla kraanad, kaubasadamad ning laevatehased. Nende asjade koht on mujal.

Terviklahendus on

Olen pakkunud välja terviklahenduse, millega saab ohtlikud veosed kolme aastaga Tallinna kesklinnast välja. Millegipärast aga püütakse arutelu juhtida kõrvalistele detailidele. Kas tõesti on Eesti põhjaranniku vaatlemine ühe tervikuna nii keeruline? Raudtee piirijaam on Narvas. Väetise-, kütuse- ja kivisöetransiit kolib tervenisti Muugale. Arendatavad sadamad Sillamäel ja Kundas aitavad koormust ja riske veelgi hajutada. Tallinn saab rannapromenaadi ning uued elupiirkonnad, Paldiski aga sõjasadama ja riigi strateegilise kütusevaru.

Usun, et kui kõik linnajuhid lähtuksid ka edaspidi üksnes avalikust huvist, astuksid arendajad varsti visioonipõhise linna arendamise usku ning 2010. aastal oleks meil promenaad olemas. Ja mitte ainult promenaad promenaadi pärast. See oleks väga selge ja oluline sõnum tallinlastele, eestimaalastele ning kogu maailmale.

Tallinn on linn, mis tugevalt ja otsustavalt astub kõigi juhtivate merelinnadega võrdses konkurentsis. Sest Tallinn suudab välja arendada oma eelised ja tegeleda puudustega ning teha seda koostöös riigi teiste piirkondadega. Nagu pealinnale kohane.