ETV: finišeerib Raag, valmis panna...?

Andres Jõesaar võrdleb ETV lahkuvat juhti Ilmar Raagi sportlasega, kes jookseb ikkagi, hoolimata sellest et võistluse jooksul on finišijoont kaugemale nihutatud.

Keskmaa jooksuvõistlustel kasutatakse parema lõpptulemuse saamiseks «jäneseid» ehk tippsportlasi, kes on väga head lühematel distantsidel. «Jäneste» ülesandeks on vedada jooksjaid kohe stardist alates võimalikult kiiresti liikuma.

Kiire eesjooksja veab massi endaga kaasa. Kellegi tuules on alati kergem kui ise teed rajada. «Jänesed» veavad massi niikaua, kuni nad seda oma võimete piires teha suudavad. Viie kilomeetri jooksul võib üks «jänes» vedada esimesed 800 meetrit.

Kui see maa on läbi, on ülesanne täidetud ja ta astub kõrvale, et vedama saaks hakata järgmine sportlane. Sportlane, kelle ülesandeks on kogu grupp järgmised kaks ringi võimalikult kiiresti edasi viia. Siis astub ka tema kõrvale ja võistlejaterivi etteotsa asub järgmine. Need reeglid on enne võistlust paigas. Starti läinud sportlased teavad, kui pikk on võistlusdistants, milliste reeglite järgi võistlus toimub ja mille nimel võisteldakse.

Võrdlen aastavahetusel lahkuvat telejuhti Ilmar Raagi tippsportlasega, kes kutsuti 2002. aastal starti vedama meeskonda Eesti Rahvusringhäälingu loomise võiduka finišini. Toonased kutsujad andsid telejuhile ülesandeks muuta reklaamiturult välja astunud ETV programm tõeliselt avalik-õiguslikuks.

Uskusime, et seda muutust nähes mõistavad seni kommertsmeediat soosinud poliitilised jõud avalik-õigusliku ringhäälingu tähtsust eesti ühiskonnale. Ja kui tähtsust on juba hoomatud, siis jõutakse ka piisavalt ja stabiilselt rahastatud Eesti Rahvusringhäälingu loomiseni.

Poliitikud lubasid vastava seaduse riigikogus heaks kiita 2004. aastal. 2005. aastal pidi Eesti Raadio ja ETV ühendamisel loodama Eesti Rahvusringhääling.

Sõltumatu meedia häda

ETV programm eristub praegu selgelt erameediast. Võrreldes 2002. aastaga on astutud väga suur samm edasi. Avalik-õiguslik ringhääling on oluliseks meediamaastiku tasakaalustajaks.

Loomulikult ei ole kõik veel ideaalne. Osa tegematajätmisi on seotud piiratud ressurssidega, osa suhtumisega. Aeg-ajalt jõuab läbi toimetuse valiva filtri ekraanile ka poliitikute PR-agentuuride poolt kavandatud pseudosündmusi.

Mõnikord ei lase filter läbi demokraatliku kodanikuühiskonna arengu jaoks olulisi teemasid. Võib ka olla, et neid teemasid ei tunta lihtsalt ära. Õnneks vigadest õpitakse. Pidevate arutelude ja inimeste koolituse abil liigutakse päev-päevalt järjest parema tulemuse suunas.

Kodanikuühiskonna jaoks olulise arvamuste paljususe ja ühiskonnas toimuvate debattide kandjana on avalik-õiguslik ringhääling ainus poliitilistest ja kommertshuvidest sõltumatu meediaplatvorm. Nagu näitavad uuringud, usaldab Eesti rahvas ERi ja ETVd väga. Üheks kõrge usalduse aluseks on kindlasti ka analüüsiv, vajadusel kriitilinegi suhtumine valitsusse ja poliitikutesse.

Kahjuks ei ole õiglane kriitika mitte kõigile vastuvõetav. Usun, et just seetõttu ei ole ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumise perioodi jooksul jõutud avalik-õigusliku ringhäälingu olemuses poliitilisele üksmeelele.

Teine probleem peitub selles, et ükski partei ei saa avalik-õiguslikku ringhäälingut oma tahtmist mööda valimisvõitluses häälte püüdmiseks kasutada. ER ja ETV ei ole ühegi partei omad. Poliitikud on öelnud, et kui neid ekraanil rohkem näha oleks ja neisse kiitvamalt suhtutaks, siis avaneks ka riigi rahakotirauad.

Ent sellisest pakkumisest keeldumine ongi ainus võimalus säilitada avaliku huvi nimel toimiv ringhääling. Ahvatlusele järele andes algaks poliittelevisiooni ajajärk. See oleks tagasiminek. Meie soov on edasiminek.

ETV ja ERi programmid arenevad pidevalt, kuid see on ka pea ainuke areng. Rahvusringhääling on loomata, arenguks piisava ja stabiilse rahastamismudeli osas poliitiline kokkulepe puudub, seadust vastu võetud ei ole.

Ringhäälingujuhid on justkui sportlased, kes täiest jõust pingutades on valmistumas lõpuspurdiks, kuid siis otsustavad võistluse korraldajad distantsi hoopis pikendada. Hea veel, et spordiala ei muudeta.

Praegu ei ole selge, kas ühinemine üldse toimub või mitte. Loodan, et toimub. Usun, et ühinedes saab praegu kahest eraldi toimivast, osas tegevustes teineteist dubleerivast, ressursse kulutavast asutusest üks nüüdisaja ühiskonna nõuetele vastav efektiivne organisatsioon. Ka praegustes oludes on võimalik optimaalsemalt majandada.

Programmitootmise efektiivsuse ja organisatsiooni toimimise mudeli osas peab olema avalik-õiguslik institutsioon erasektoriga vähemalt sama efektiivne. Veel parem oleks aga, kui ta näitaks lisaks programmi kvaliteedi standarditele ka juhtimises ja majandamises erasektorile eeskuju. Selles suunas liikumist on pidurdanud aga kohe-kohe saabuma pidanud ühinemine.

Pikk võistlus tulekul

Nüüdseks on selge, et ei ole mõtet järgmist aastat Godot’d oodates mööda lasta. ETV ja ERi vahelist koostööd tuleb tõsiselt tihendada ja loobuda dubleerivatest kulutustest.

See on oluline. Samas ei saa koostöö ilma uue, tänapäeva meediaorganisatsioonile vajaliku tehnoloogilise lahenduse ja nüüdisaja nõuetele vastava ratsionaalse ruumilahenduse toimida. Nende asjade eest peab uus telejuht võitlema.

Ilmar Raag on meedia tippsportlane. Talle pandud ülesanded on ta auga täitnud. Hoolimata sellest, et ta lootis finišijoone juba möödunud aasta märtsis võidukalt ületada, võitleb ta ikkagi oma etapi lõpuni. Hoolimata sellest, et finišijoon on kaugemale nihutatud.

Nüüdseks on selge, et uus telejuht ei saa olla «jänese» rollis, ta peab olema valmis pikaks võistluseks. Uus juht peab uskuma avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärkide saavutatavusse ja oma usuga juhitavat kollektiivi innustama. Juhi vahetus ei tähenda lõppu, vaid uusi väljakutseid. Stardini on jäänud kaks ja pool kuud.