Tartu Ülikooli peahoonekompleksi endises kirikuhoones töötav humanitaarraamatukogu paneb uuest aastast uksed kinni, kolimisettevalmistused on juba alanud.
Humanitaarraamatukogu lõpetab
Humanitaarraamatukogus olev kirjandus liidetakse ülikooli rektori korralduse kohaselt tuleva aasta veebruari alguseks ülikooli raamatukogu peakoguga. Sagedamat kasutust leidva kirjanduse kolimine on plaanitud siiski viimases järjekorras, see lubab humanitaarraamatukogul tegutseda detsembri lõpuni.
Ülikooli raamatukogu direktor Martin Hallik selgitas, et humanitaarraamatukogu sulgemine on ammune mõte, mida mingitel põhjustel on kogu aeg edasi lükatud.Praegu on humanitaarkogus umbes 60 000 teavikut, millele olulist täiendust on raske hankida, sest hoidlapinda pole kusagilt juurde võtta.
Võõrkeelse kirjanduse dubleerivat hankimist nii peakogusse kui ka humanitaarraamatukogusse ei ole juba mõnda aega peetud majanduslikult mõistlikuks. Nii ongi tekkinud olukord, kus vajamineva lugemiseks tuleb pendeldada kahe raamatukogu vahet, sest osa asju on vaid humanitaarkogus.
Ajalooteaduses doktorikraadi kaitsnud Hallik nentis, et humanitaari huvides on terviklik, kergesti ligipääsetav raamatukogu. See tähendab, et võimalikult suur hulk erialakirjandust asuks avariiulitel ja kogu oleks kaua lahti.
Peamajas on nende nõudmiste täitmiseks suuremad eeldused: sinna on avariiuleid lisatud ja ühes uute lugemissaalidega lisandub neid veel. Lähemas tulevikus peaks praegusest kohvikust saama uus lugemissaal, kohvik kolitakse aga raamatukogu esimesele korrusele.
Humanitaarraamatukogust vabanevast pinnast osa saab ülikooli haldusdirektori Riho Illaku sõnul enda kasutusse ülikooli arhiiv. Lugemissaali saatus on veel kokku leppimata. Võimalik, et ruumikomisjon annab selle kasutada ülikooli IT-osakonnale.
Hoone uuesti kirikuks muutmist nimetas Illak oma unistuseks, aga nentis, et see oleks väga kallis projekt, mille toetuseks puudub ühiskonnas paraku ka survet avaldav huvigrupp.