Meediamaailma avastamise valud

Andres Jõesaar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andres Jõesaar kirjutab, miks kultuuriminister Raivo Palmaru ideed ei sobi ETV ja Eesti Raadio tulevikku kujundama.

Pean kohe tunnistama, et ei loe heaks tavaks probleemide lahendamist meedia vahendusel. Kuid samas usun, et üldsuse kaasamine olulistesse aruteludesse on tingimata vajalik.

Olen kultuuriministriga pidanud mitmeid huvitavaid meediateemalisi vestlusi. Nii mõneski asjas oleme ühel meelel, kuid on ka olulisi küsimusi, kus oleme küll teineteise argumendid ära kuulanud, kuid jäänud ikka kardinaalselt erinevatele seisukohtadele.

Ühine seisukoht on meil selles, et mõistame avalik-õigusliku meedia tähtsust. Eriti väikeses ning õrnas kultuuriruumis nagu Eesti. Tasakaalustamaks kommertsjõudude sõnumit, on kindlasti vaja sõltumatut avalik-õiguslikku ringhäälingut. Samuti oleme samal meelel poliitilise sõltumatuse vajalikkuses. ETV ja ERi toimetused peavad olema tasakaalustatud, erapooletud ja sõltumatud poliitilisest survest. Oleme ka nõus, et ühiskonnale tõeliste oluliste sündmuste vahendamisel on ETV-l ja ERil arenguruumi.

Ministri koostatud seaduseelnõus on Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid võetud üheselt Eesti ekspertide koostatud seadustekstist. Ka selles osas meil eriarvamusi pole.

Järgmine ühine seisukoht puudutab eestikeelset originaaltoodangut, millel meie kultuuri, keele ja hariduse/harituse osas on kvaliteetsem sõnum kui seltskonnameedia vallutanud ühe õhtu (tehis)naudingutel. Kvaliteetne ei tähenda mitte mingil juhul ainult elitaarsust. Avalik-õiguslik ringhääling on ikkagi loodud kõigi jaoks ja teenib avalikku huvi.

Vananenud tehnika

Avalik-õigusliku ringhäälingu marginaliseerumist ei tohi lasta lubada. Ja sellepärast tuleb ühiskonna kõigi gruppide teenindamiseks kasutada ka uue meedia võimalusi. Mul on hea meel tõdeda, et ka minister ei pea õigeks eelmise valitsuse plaani ETV ja ERi tehnilise baasi haldamiseks aktsiaseltsi loomist, millest avalik-õiguslikule ringhäälingule oleks küll kuulunud 51 protsenti, kuid mis avanuks tee erastamisele.

Ministri ja minu ühiseks seisukohaks on ka arusaam, et praeguse ETV ja Eesti Raadio tehnoloogiline baas on kaasaaja nõuetest üha kaugemale jäämas. Olukorra päästmiseks on vaja kiiresti oluliselt suuremat investeeringut kui riigieelarveline toetus.

Aga meil on ka väga suuri erimeelsusi. Kõige suurem ja põhimõttelisem avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise osas.

Rahapuudus pole tõsi

Emotsionaalne väide: «Saa ükskord aru, Eestis sellist raha ei ole!» pole minu jaoks piisav. Vaadates Eesti majanduse arengut, väidan, et Eestis on raha igal aastal rohkem ja rohkem, kuid kahjuks puudub poliitiline tahe seda ka kultuurivaldkonda suunata.

Ma ei ole nõus ministri seisukohaga, et ETV-l ja ERil on spordi 2006. aasta suursündmuste kajastamiseks raha juba olemas. Aastal 2004 oli ETV ja ERi riigieelarvelise eraldise suurus 288 miljonit krooni. Aastal 2005 oli summaks 303 miljonit. Arvestades, et inflatsioon oli toona 3,5 protsenti aastas, kulus eelarve 15-miljonilisest tõusust inflatsiooni katteks u 10 miljonit krooni.

Samal aastal aga jäi Eesti Raadio ilma umbes 15 miljoni krooni suurusest reklaamitulust. Ilma 2004. aasta eelarves olnud olümpiamängude summata 2005. aasta baassummas oleks avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine tegelikult vähenenud.

2005. aasta inflatsioon on umbes 5 protsenti, seega läheb praegu planeeritud 19 miljonist kroonist juba 15 miljonit inflatsiooni katteks. 2006. aasta spordisündmuste ülekandeks jääb selle arvestuse alusel ainult 4 miljonit. (2004. aasta eelarve spordi baassumma tuleb tinglikult lugeda Eesti Raadio reklaamitulude kompenseerimiseks). 15 miljonit on puudu.

Oluline erimeelsus on meil ka rahastamise allikate osas. Ministri soov tuua reklaam tagasi tähendab täiesti üheselt loobumist ühest väga olulisest sõltumatusest – sõltumatusest reklaamiandja tahtest.

21. sajandi meediateoreetikud (Nissen, Pickard) on seda mõju põhjalikult uurinud ning tõestanud otsese seose reklaami olemasolu ja programmi kommertsialiseerumise vahel. Ka meediauuringuteta on vahe vaatajale näha – piisab saatekavade võrdlusest.

Ministri soov, et avalik-õiguslik ringhääling peaks reklaami abil saama eelarvesse 30 protsenti tuludest, tähendab, et kui kogu avalik-õigusliku ringhäälingu eelarve oleks nt 350 miljonit krooni, siis 100 miljonit peab tulema reklaamist. Kuna raadio osakaal reklaamitulust on väike, siis peaks peaaegu kogu summa tulema telereklaamist.

Järgmise aasta telereklaamituru maht on prognooside järgi pea 300 miljonit.

Seega oleks vaja ETV-l saada endale vähemalt 1/3 turust. Sellise osa haaramiseks tuleb teha reklaamiandjale palju rohkem meeldivamat programmi kui suudab praegu TV3. Kuidas teha seda nii, et oleks tagatud ka ETV-le ringhäälinguseaduses pandud eesmärkide täitmine? Olukorras, kus üle poole eetrist peab täitma sisseostetud programmist mitu korda kallim omatoodang?

Rahvusvaheline kogemus

Ainuke lahendus on odav meelelahutus. Laste, hariduse, kultuuri jm saadetega sellist raha teenida pole võimalik. Ministri arusaam reklaamiturust on idealistlik ning arusaamine meedia toimimise alustest ei arvesta reaalset olukorda.

Samuti pean idealistlikuks ministri vahendatud hr Rumphorsti seisukohta meedia regulatsiooni osas (PM 27.10). Kontseptsioon on huvitav, kuid Eesti ei ole siiski Saksamaa. Eelmise sajandi 70.-80. meediamaastik ja teooriad on tänaseks arenenumad. Rääkimata Saksamaal pärast II maailmasõda liitlasvägede poolt loodud ringhäälingu juhtimismudeli vananemisest.

Meediapoliitika kujundamisel tuleb kaasata rahvusvahelist kogemust. Kuid nagu ütles hr Rumphorst mulle telefonis: «Ainult teie enda eksperdid tunnevad täpselt reaalset olukorda.» Küsisin ka väite kohta, nagu oleks ta hinnanud ringhäälinguseaduse töörühma liikmeid asjaarmastajateks ja nagu oleks nende väljatöötatud seadusetekst ebaprofessionaalne – nii väidab minister oma intervjuus.

Hr Rumphorst ütles, et minister on tema sõnu kontekstist välja rebinud. Erinevalt Palmarust hindab ta meie rahvusvaheliseltki tuntud meediaeksperte kõrgelt. EBU juriidilise osakonna juhi sõnum on ühene – seadused peavad tagama sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälingu arenguks piisava pikaajalise rahastamise ning sõltumatuse poliitilistest tuultest. Nõustun täiesti. Äärmiselt kahetsusväärne, et Eestis dikteerib avalik-õiguslikku rahastamist erameedia edukusel põhinev liberaalne maailmavaade.

Reklaami taastamine ETVs ja ERis küll nõrgendaks erameedia majandus edu, kuid veel rohkem kannataks avalik-õigusliku ringhäälingu tase ja usaldus. Kokkuvõttes kannatavad ju vaatajad-kuulajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles