iDeal kampaania

Uus linnavõim meie luubi all

Tartu juhtimise jätkumine vanal reformistlik-keskerakondlikul rajal tähendab ühelt poolt stabiilsust (milles alati on stagneerumise oht) ja teisalt seda, et linna arengus on endiselt katmata mitmed olulised lõigud.

Stabiilsust esindab enamik koalitsioonileppe punkte, mis sobiksid sama hästi mis tahes teise erakonna kavadega. Sest linn on ju meil üks, Ameerikat siin ei avasta. Eeldused koalitsiooni ja opositsiooni mõistlikuks koostööks on seega head.

Uue/vana koalitsiooni lepet sotsiaaldemokraatliku pilguga lugedes torkavad aga silma ka olulised aktsentide erinevused.

Esiteks, paistab, et linnavõim ei pea lugu tööinimesest. Töötavatele linlastele on pühendatud vaid üks lause (punkt IV.1 «Lähtume põhimõttest, et hea elukvaliteet peab Tartus olema tagatud nii lastele, tööinimestele kui eakatele»), ja selleski lauses on töötajad seatud samasse seisu laste ja pensionäridega. Olles ise üks suurimaid tööandjaid, ei pea linnavõim oluliseks rääkida koalitsioonileppes ei palgaprobleemidest, ei täiend- ja ümberõppest, ei töötajate tervise kaitsest.

Teiseks, rahul ei saa olla Tartu transpordikäsitlusega. Lahendust ei pakuta Riia-Turu ja Riia-Vabaduse ristmike probleemile. See probleem ei kao Vabaduse silla (veel tõsist vaidlust nõudev) rekonstrueerimisega.

Meele teeb aga eriti mõruks, et linnavõim on endiselt pime Tartu väravate häbiväärse viletsuse suhtes: nüüdisaegse bussiterminali asemel näeb linna saabuv külaline haletsusväärset barakki, raudteejaam aga on muutunud linna tagahooviks, mille põhifunktsioon on teenindada linna turvalisust ohustavaid naftaronge. Koalitsioonilepe siin mingit probleemi ei näe.

Kolmandaks, ehkki koalitsioonileppes on ilusaid sõnu laste ja noorte eest hoolitsemisest, on pakutav suhteliselt kesine. Oleks tahtnud näha, et Tartus tagataks kõikidele põhikooli õpilastele linna kulul töövihikud ning bussisõit, samuti et linn koostöös ülikoolidega muudaks odavamaks Tartus elamise mujalt tulnud tudengitele.

Neljandaks: koalitsioonilepe ei sisalda veenvaid tõendeid, et kavatsetaks muuta senist ebademokraatlikku valitsemisstiili, kus opositsioonierakonnad, kes viimaste valimiste järel esindavad kokku peaaegu pooli tartlasi, oleksid tõhusalt kaasatud linna sõlmküsimuste otsustamisse.

Selle kohta leidub ainult väike lausejupike: «Teeme koostööd kõigi poliitiliste jõudude ja kodanikeühendustega.» Kuidas koostööd tagada kavatsetakse, leppest ei selgu. Volikogu üks aseesimees võinuks demokraatliku tava kohaselt olla opositsiooni esindaja, aga see ettepanek ei läinud läbi. Järgmistel istungitel on näha ka koalitsiooni soov kaasata opositsioon volikogu komisjonide juhtimisse. Elame-näeme.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles