Linna arengu võtmeks on koostöö

Laine Jänes visandab oma nägemuse linnavalitsuse nelja aasta ülesannetest ja eemärkidest, mis teevad Tartust kõigile meelepärase elupaiga.

Iga linnavõimu oluline alus on stabiilne areng. Järgneval neljal aastal jätkame pooleliolevate tegevuskavade täitmist ning alustame uute ideede elluviimist professionaalse meeskonnaga.

Üks olulisimaid märksõnu meie igapäevaelus ongi koostöö: koostöö linnakodanike, ettevõtete, naabervaldade ja riigiasutustega. Laiemas mõttes koostöö Euroopas, Euroopa linnadega ja kogu maailmaga.

Linnajuhtide peamine ülesanne on luua kvaliteetne ning meeldiv elukeskkond kõigile tartlastele, aga ka Tartu külalistele. Kõigi otsuste ja tegevuste lähtepunktiks on inimene. Inimene, kes armastab oma kodu ja hoolib ümberkaudsetest. Inimene, kes tahab elada loovalt ja turvaliselt. Tartus on palju tehtud, veel rohkem ootab ees.

Tartu ja noored

Tartusse toovad elu uued ilmakodanikud – sünnitoetuse tõus annab kindlustunde vanematele ning rõõmsad esimesed päevad lastele. Jätkame mängu- ning spordiväljakute rajamist kõikidesse elurajoonidesse, lähiaastate miinimumprogramm on kahe uue lasteaia rajamine, koolivõrgu arendamine eesmärgiga vähendada õhtupoolses vahetuses õppijate hulka.

Tartu näo määravad just noored – õpilased ja tudengid. Medaliga gümnaasiumi lõpetanud tartlasi tunnustame koolilõpustipendiumiga. Avatud noortekeskused saavad uue ja parema keskkonna, nende kaudu soovime noori rohkem kaasata ka linna ellu: malevad, heakorratalgud, tegusad nädalalõpud linna parkides. See kõik aitab kasvatada hoolivust oma kodulinna vastu.

Paraku pole mitte kõik siin elavad ja õppivad noored soovinud veel end tartlasena määratleda. Võib-olla pole ehk linn piisavalt tähelepanu pööranud tudengite soovidele?

Samas möönan, et neid soove on raske täita, kui linn ei tea täpselt, kui palju inimesi siin tegelikult elab, kui palju need soovid ja soodustused linnale maksma lähevad. Ma usun, et selleski saame teha paremat koostööd.

Meie linnal on eriline roll Eesti hariduse kujundamisel ja eeskujuks olemisel. Tartu au ja uhkus on ülikoolid ning loov teadus. Loomulik on see, et kõrgkoolidega jätkatakse koostööd linnale oluliste uuringute ja teadustööde vallas.

Tartu ja kogu Eesti vajavad väga haritud insenere. Seega toetab linn jõuliselt insenerihariduse arengut Tartus, mis on meie konkurentsivõimelisuse võti.

Linn soovib luua sihtfondi Eesti Maaülikooli teadlaste ja tudengite toetamiseks. Samalaadne Raefond on juba aastaid olnud Tartu Ülikooli Sihtasutuse juures.

Linna sees ja väljas

Tartu linna elukeskkond on tavapäraselt olnud roheline ja inimesekeskne. Linna kiire arengu tingimustes jälgime hoolega, et püsiväärtused ning hetkehuvid ja -vajadused saavutaksid tasakaalu.

Inimväärse ning linliku elukeskkonna moodustavad paljud nüansid, alates puudest-põõsastest ja lõpetades turvatundega kodus ja tänaval. Emajõe-äärse rohelise koridori loomine jätkub, ka edaspidi planeerime ja ehitame uusi elurajoone, jätkame linnasiseste teede-tänavate asfalteerimist, et ka kuivadel ja tuulistel päevadel saaks avatud silmadega kodulinnas ringi käia.

Lisaks sildade rajamisele, teede sillutamisele ja parandamisele valgustame turvalisuse suurendamiseks Tartu pargid.

Liiklusega seotud kitsaskohtade süsteemseks lahendamiseks muudame ühistranspordi koostöös teenust pakkuva ettevõttega inimlikumaks ning parkimiskorralduse efektiivsemaks, rekonstrueerime Sõpruse ringi ja arendame kergliikluse teedevõrku.

Nelja aasta pärast on Tartut tänasega võrreldes heas mõttes raske ära tunda.

Tartlased on seotud tuhandete rahvusvaheliste suhtlusvõrgustikega, mis aitavad kaasa äri, kõrgkoolide ja linlaste endi arengule. Tartu ettevõtjad osalevad oma toodete ja teenustega avatud globaalsel turul. Linlased reisivad üha enam, nii puhates kui tööülesandeid täites. Seetõttu on väga oluline, et Tartu saaks regulaarse lennuühenduse lähipealinnadega.

Selleks on vaja moderniseerida Tartu lennujaam.

Nii suure projekti elluviimiseks vajab linnavalitsus riiklikku abi, milleks on esimesed sammud astutud. Tuletame häälekalt ja nõudlikult vabariigi valitsusele meelde kogu Lõuna Eesti vajadust vähemalt neljarealise tee ehitamise järele Tallinna ja Tartu vahel.

Tartu raudteejaama korrastamine ja raudteega seonduvate probleemide lahendamine linnas tagab meie kõigi rahuliku eluolu.

Tartu hoolib

Kõige tähtsamad ja ühtaegu valulisemad probleemid on seotud sotsiaalhoolekande ning tervise temaatikaga.

Hoolekandesfääris peame esmatähtsaks, et tartlane peab saama kõrgtasemel arstiabi oma kodulinnas ning sotsiaalabi peab olema hästi kättesaadav.

Konkreetsetest plaanidest võiks mainida järgmisi: töötutele ning kodututele rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskuse rajamine, Staadioni tänava puuetega inimeste õppetöökodade renoveerimine ning sinnasamasse uue rehabilitatsioonikeskuse rajamine, pideva tervise-, kaasa arvatud hammaste kontrolli tagamine koolides ja lasteaedades.

Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Selle tiitli pälvimiseks peab Tartus kõik toimima, alates kultuuri ja hariduse väärtustamisest, sotsiaalhoolekandest ja infrastruktuurist ning lõpetades tervise- ja profispordiga.

Tänavate, teede ja majade ning linna üldine korrashoid on pidev protsess.

Samuti on kultuurisündmustega. Oleme oma õnnestumiste üle uhked – renoveeritud ja taasavatud Jaani kirik, külalisterohked rahvusvahelised hansapäevad, tihe kultuurikalender (ligi 4000 üritust aastas) ning ettevõtlikud ja haritud linnakodanikud. Tartu on kultuuripealinna tiitlit väärt.

Tagasi üles