Euroopa Liit ja Vahemere maad mõistsid eile Hispaanias Barcelona tippkohtumisel hukka igasuguse terrorismi ning lubasid üheskoos hävitada terrorivõrgustikud, takistades nende juurdepääsu rahale ja relvadele.
Terror põrkub ELi ja Vahemere ühisrindega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diplomaatide sõnul jõudsid ELi riigijuhid ja kümne Vahemere maa esindajad terrorismivastase võitluse leppes kompromissini pärast seda, kui araabia maad loobusid nõudmisest rõhutada eraldi õigust okupatsioonile vastupanu osutada. EL omakorda jättis leppest välja väite, et enesemääramisõigus ei õigusta terrorismi.
Kokkuleppes seisab ka, et võitluses terrorismiga austavad EL ja Vahemere maad inimõigusi ja põhivabadusi. Samas ei jõutud üksmeelele terrorismi mõiste käsituses, mis küttis üleeile enim vaidlusi.
Võitlus sisserändega
Teisteks tippkohtumise olulisemateks teemadeks olid ebaseadusliku sisserände ohjeldamine ja Euro-Vahemere vabakaubandustsooni loomine aastaks 2010.
Riigijuhid tõdesid, et seaduslikku sisserännet tuleb kiirendada, samas kui ebaseadusliku sisserände osas peavad EL, Maroko ja Aleeria rohkem informatsiooni vahetama.
Selleks leppisid riigid kokku 45 miljoni euro (704 miljonit Eesti krooni) suuruse investeeringutefondi loomises Maroko, Tuneesia, Aleeria, Liibanoni ja Süüria toetamiseks.
Riigijuhid arutasid ka võimalusi majanduskoostöö suurendamiseks, kaubanduse liberaliseerimist ning kodanikuühiskonna rolli tugevdamist hariduse ja kultuurivahetuse kaudu.
Varasemad ettepanekud tööjõu vaba liikumise ja lihtsustatud viisasüsteemi osas Vahemere piirkonnas on esialgu külmutatud.
Barcelona protsessi nime all tuntud kahepäevast tippkohtumist varjutas aga mitme Aafrika ja Lähis-Ida riigi juhi puudumine.
Hispaaniasse jätsid teiste seas tulemata Egiptuse president Hosni Mubarak, Jordaania kuningas Abdullah II, Maroko kuningas Mohamed VI ja Süüria president Bachar el Asad.
Iisraeli peaminister Ariel Sharon saatis riiki esindama kaubandusministri Edhud Olmerti. Seejuures on Euro-Vahemere tippkohtumine ainus, kus Iisraeli ja araabia maade juhid istuvad ühe rahvusvahelise nõupidamislaua taha.
Eesti peaminister Andrus Ansip kohtus Barcelona tippkohtumisel eraldi Maroko kolleegi Driss Jettou ja Egiptuse valitsusjuhi Ahmed Nazefiga, kellega arutas põhiliselt majandusküsimusi.
Huvi Eesti põlevkivi vastu
Maroko peaminister tundis eeskätt huvi Eesti põlevkivitööstuse vastu. Jettou sõnul on Eesti kogemus põlevkivi kasutamisel elektri ja keemiatoodete valmistamisel äärmiselt kasulik.
Suhetele Egiptusega peaks aga Ansipi sõnul hoogu andma välisministeeriumi plaan avada lähiaastatel Kairos Eesti saatkond.
Hinnates aga tippkohtumist üldiselt, ütles Ansip, et see oli küll edukas, kuid alati võiks paremini minna.
EL ja 12 Vahemere-äärset riiki allkirjastasid koostöölepingu Barcelonas novembris 1995. aastal.
Kümme aastat on Vahemere maad püüdnud pärast Jugoslaavia sõda üles ehitada avatud ja demokraatlikku ühiskonda. Areng on olnud tagasihoidlik vaatamata sellele, et EL on sealseid reforme toetanud 20 miljardi euroga (313 miljardit Eesti krooni).
Euromed
1995. aasta novembri tippkohtumisel Barcelonas panid Euroopa Liidu 15 liikmesriiki ja 12 Vahemere maa välisministrit aluse nn Barcelona protsessile ehk Euromedile, mille eesmärgiks on tihendada poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid.
Euromedi liikmeid on nüüdseks 35: ELi 25 liikmesriiki, Türgi, Maroko, Aleeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Palestiina omavalitsus, Liibanon ja Süüria. Lisaks on vaatlejastaatuses Mauritaania ja Liibüa.
Allikas: PM