Sild inimestele või vaimudele?

Jaan Kaplinski ei ole vastu Vabadussilla taastamisele autosillana, arvab aga, et liiklusummikute lahendamiseks peaks esimesena ehitama silla Tähtverre.

Kõige lugupidamise juures Toomas Kiho tegemiste ja isiksuse vastu ei saa jääda nõusse tema argumentidega Vabadussilla autosillaks taastamise kasuks Tartu Postimehes (23.11). Mäletan ise hämaralt Vabadussilda: 1944. aasta alguses elas meie pere põgusalt sääl lähedal. Kuid sillaehituses ei tohiks pääle jääda nostalgilised ja ajaloolised argumendid, vaid ratsionaalsus.

Silda on vaja liiklejatele nüüd ja tulevikus, mitte Tartu vaimule või vaimudele. Paraku on tänane ja homne Tartu midagi hoopis muud kui sõjaeelne Tartu, kus auto oli veel luksusasi ja ka üle Kivisilla sõitsid omnibused.

Umbsõlm jääb

Vabadussilla otstarbekuse üle arutledes peaks mõtlema sellele, et toona ei olnud Tartus Annelinna ja Tallinna liiklus ei läinud Põltsamaa, vaid Jõgeva teed, mida siis nimetati Tallinna maanteeks. Mis tähendab, et muutunud on nii liikluse intensiivsus, sõidukite tonnaaž kui ka marsruudid linnas ja linna lähiümbruses. Ning muidugi probleemid, mis liiklus linnale-linlastele sünnitab.

Üks neist on südalinna ülemäärane liikluskoormus, teine ja esimesega vägagi seotud probleem on Tallinna liiklus. Mis kergendust siin tooks autosild Laia tänava otsas praeguse jalakäijate silla asemel? Kardan, et selle uue autosilla efekt oleks väike.

Peamist probleemi, seda, et Tartust, nii kesklinnast kui Annelinnast Tallinna sõitjaid ootab Jakobi mäe all viie tee rist ja kitsuke Jakobi mägi ise, kus liiklussaaste ja liiklusmüra ületab igasuguse talutavuse piiri, kus kaks suurt bussi ei mahu üksteisest mööda, ei lahenda Vabadussild jalakäijate ega autode sillana. Umbsõlm Jakobi mäel jääb.

Ma ei arva, et Laia tänava otsa ei võiks edaspidi ehitada autosilda. Kuid seda tuleks teha teises järjekorras.

Esimesena peaks ehitama silla Tähtverre, mis juhiks Tallinna poolt tulijad üle jõe Põllu-Puiestee ristile, kust on võimalik sõita Jõgeva ja Narva suunas või siis Annelinna poole.

Sellega väheneks liikluskoormus kesklinnas, Annelinnast Tallinna poole sõidetaks ülejõelt ning osa transiitliiklust läheks linnasüdamest hoopis mööda.

Karavan läheb?

Nagu mõni aeg tagasi imestas Enriko Talvistu, ei ole olemas või pole avalikkusele tutvustatud uurimusi, mis lubaks kindlamalt otsustada, kuhu ikkagi on Tartus kõige esmalt vaja autosilda. Selliste uurimuste tarbeks on olemas metoodikad.

Mõtlen, miks ei arutle selles, liikluskorralduse ratsionaliseerimise võtmes matemaatiku haridusega Toomas Kiho. Tegemist on ju mingit liiki optimeerimisülesandega, millele saab pärast liiklusvoogude uurimist (kes millal kuhu sõidab) anda päris täpse vastuse.

Kui see vastus käes, võib seda juba korrigeerida, võttes arvesse saastekoormust ja vibratsiooni botaanikaaias ning selle ümbruses, vanalinna terviklikkust (vanalinna juurde kuulub lahutamatult Emajõe-äärne) ja last not least Tartu vaimu, mille (kelle?) hääks vaevavad oma ajusid nii Vabadussilla pooldajad kui ka vastased.

Kardan küll, et jällegi ükskord on tegu hiljaks jäänud vaidlusega, tartlased arutlevad innukalt asjade üle, mis on kuskil kellegi huvides, kellegi arusaamiste ja meeldimuste järgi juba paika pandud. Nii on see viimasel ajal Tartus olnud kombeks ja linnavalitsuse järjepidevus annab alust arvata, et palju siin ei muutu.

Kardan, et bussijaamaks kutsutud putka ja kaubamajaks kutsutud megakast saavad Vabadussilla näol endale väärika järglase.

Ning suurele osale tartlastest jääb seegi kord üle esineda karavanile järele haukuva koera rollis.

Samal teemal: Laia tänava autosild, TPM, 14.10., 24.10, 26.10., 3.11., 9.11., 15.11., 18.11., 23.11.