Elamuehituse raha võiks vähendada
5. detsember 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heameel on tõdeda, et Ratase linnavalitsus suhtub teedeehitusse ja -remonti sama tõsiselt kui minu oma. Loodame, et vahepealsete savisaarlike linnavalitsemisaastate jooksul unarusse jäetud teed-tänavad saavad nüüd pideva rahastuse ning ükski erakond ei saa teeremonti enam oma ainuteeneks kuulutada. 400 miljonit teedele aastas see on nii elementaarne, et edaspidi ei peaks sellest üldse rääkima.
Haridusse plaanitu on võrreldav 2005. aastaga, kuid lihtne arvutus muudab ärevaks. Keskerakond lubas, et teeb Tallinna koolid ja lasteaiad korda nelja aastaga. 2006. aasta eelarves aga nähakse selleks ette vaid 75 miljonit.
Mullu õnnestus kaasata koolide remondiks enam kui 100 miljonit Riigi Kinnisvara ASi raha, mis koos linna omarahastamisega tegi võimalikuks 11 kooli täielikult remontida. 75 miljonit aastas ei luba sama tempot hoida.
Hoopis nõutuks teeb, et mitmed vajalikud asjad, mille me linnavalitsuses Ratasega ühiselt käivitasime, on uuest eelarvest päris välja jäetud.
Olime üht meelt, et linn toetaks vähemkindlustatud lastele arvutite soetamist, samuti internetiühenduse hüvitamist.
Koos taotlesime, et Tallinn saaks 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Eelarvest leian küll summad lauluväljaku, Poska maja ja muuseumide korrastamiseks, kuid ei näe sentigi Kultuuritehasele. Ma ei taha öelda, et lauluväljakut või muuseume remontima ei peaks. Vastupidi.
Kui aga soovime selgemalt eristuda samuti kultuuripealinna tiitlile pretendeerivast Tartust, on just alternatiivkultuuri kasvulava see, mis meile eeliseid võiks anda. 20 miljonit ei oleks ju liiga suur summa Kultuuritehase käivitamiseks ja kultuuripealinna tiitli saamiseks?
Kust selleks raha võtta? Kõigepealt pensionäride 700 krooni. Ühe omavalitsuse ülesanne ei ole eakate toimetuleku tagamine. Seda peaks tegema riik. Ka teistes linnades elavad eakad vääriksid seda.
Näpistada saaks ka munitsipaalehitusest. Elamuehituseks ette nähtud raha võiks vähendada 68 miljonilt vähemalt poole võrra. 34 miljoniga toetaksin tõeliselt abi vajavaid peresid, ülejäänu aga kasutaksin mujal.