Hepatiit ehk maksapõletik teeb muret ka Eestis Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on C-hepatiidi viirusega nakatunud kuni üks protsent siinsetest elanikest ehk vähemalt 7000 inimest.
Krooniline maksapõletik võib tekitada kasvaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viirushepatiit ehk maksapõletik avaldub kuni poole aasta jooksul pärast nakatumist. Haiguse varajases järgus kannatab haige külmetushaigusele iseloomulike sümptomite all: teda piinavad väsimus, kurnatus, isutus, iiveldus, oksendamine ning liigese- ja lihasevalud.
Sümptomid erinevad sõltuvalt hepatiidiviiruse liigist. C-hepatiidi puhul võivad algsed haigusnähud olla kerged või puududa sootuks.
Maksapõletiku korral satub muidu sapiga eritatav bilirubiin verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres võib kogu keha sügelema hakata.
Levib verega
B- ja C-hepatiidi viirused levivad nakatunud vere je teiste kehavedelikega. Seega võib nakkuse saada ka vereülekandega, kui doonorit ei ole testitud. Paraku hakati C-hepatiidi suhtes doonoriverd kontrollima alles 1994. aastal.
Samuti võib nakatuda meditsiinilistel ja stomatoloogilistel protseduuridel, kui kasutatakse saastunud instrumente.
Mõistagi levib hepatiit ka narkomaanide seas, kes kasutavad üksteise süstlaid. Enam kui pooltel HIVga inimestest on C-hepatiidi viirus.
Hepatiit levib ka seksuaalkontaktis ning sünnitusel emalt vastsündinule. Riskirühma kuuluvad veel meditsiinitöötajad ja politseinikud, kes puutuvad tihti kokku patsientide või kannatanute kehavedelikega.
Ligikaudu kümnel protsendil B-hepatiidi ja 80 protsendil C-hepatiidi juhtudest areneb välja krooniline hepatiit. Haiguse kulg on individuaalne, tõsise maksakahjustuse tekkeni võib kuluda kuid, mõnikord aastaid või aastakümneid.
Mida noorem on inimene nakatumise ajal, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Kroonilist hepatiiti põdevatel patsientidel ei pruugi olla mingeid erilisi kaebusi, põhiliselt kurdetakse väsimuse üle.
Suur vähioht
Kroonilise hepatiidi arenedes kujunevad välja maksakahjustused maksakoe asemele tekib armkude ja maksa talitlus on häiritud. Põletiku ja armistumise jätkudes kujuneb juba pöördumatu maksatsirroos. Tsirroosiriski suurendab ka liigne alkoholitarbimine.
Maks võib kahjustuda sedavõrd, et ainus raviviis on doonormaksa siirdamine. Tsirroos tõstab tunduvalt umbes 200 korda maksavähki haigestumise riski.
Samas on C-hepatiit tänapäeval ravitav haigus, kuigi osa viirustüüpe allub ravile paremini, osa halvemini. Pikka aega kestvas ravis kasutatakse viirusevastaseid ning viiruste ja kasvajarakkude paljunemisvastaseid aineid.
Hepatiit
Hepatiidil on mitmeid tekitajaid. Eristatakse mittenakkuslikku hepatiiti, mida põhjustavad narkootikumid, alkohol ja kemikaalid, ning nakkuslikku hepatiiti, mida tekitavad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E.
Kõige levinumad ja ohtlikumad on B- ja C-hepatiit. B-hepatiidiga on maailmas nakatunud kaks miljardit inimest, neist enam kui 350 miljonil on kujunenud krooniline infektsioon. Igal aastal sureb selle tagajärjel tekkinud maksatsirroosi või -vähki umbes miljon inimest.
Allikas: Benno Margus