Kolme aasta eest Rakvere teatri, Rakvere linna ja Eesti vabariigi vahel sõlmitud kokkulepe ehitada Rakvere teatrimäele kino- ja proovisaali hoone on praeguseks tühistatud, sest riigil pole raha ettevõtmise toetamiseks.
Riik hüppas kinohoone ehituselt alt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiki esindav kultuuriministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment ütles, et kuigi antud projekt on riigile igati oluline, ei ole riigil ressursse, et sihtasutusele iga-aastasteks tagasimakseteks ühe kolmandiku ulatuses raha anda.
"Siis, kui raha juurde tuleb, on riik jälle valmis projekti rahastama, aga millal see võib juhtuda, me praegu ei tea. Riigil on õnne, et linnal selle projekti vastu nii suur huvi on," lausus Lensment.
Praegu käivad Rakvere teatri direktori Joonas Tartu sõnul läbirääkimised ja otsitakse lahendusi, kuidas projekti jätkata. Tartu kirjeldab praegust olukorda nii: "Linna tahe on endiselt olemas, aga riigi pool on öelnud, et nad ei ole selleks võimelised. Me otsime lahendusi, kuidas lähitulevikus jõuda selleni, et hakata ehitama."
Tähtsaim on kino
Kuigi plaanitud hoone proovisaal annaks teatrile paremad võimalused suure saali laval mitme etenduse mängimiseks, on sihtasutuse jaoks olulisem saada valmis kinosaal, sest selle ehitamist rahastaks Rakvere linn.
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev kinnitas, et selle aasta eelarves on arvestatud summaga, mille sihtasutus peaks pangale tagasi maksma. Ta lisas, et kui seda raha ei ole vaja tagastada, jääb see tõenäoliselt järgmise aasta tuluks või järgmise aasta tagasimakseteks, kui seda on tarvis.
Joonas Tartu ütles võimalike lahenduste kohta, et kuna sihtasutus kuulub korraga riigile ja kohalikule omavalitsusele, siis oodataksegi, mida riik ütleb: kas projekt tuleb täielikult külmutada või saab sellega edasi minna.
Teatrikino projektijuht Jaanus Kaasik arvas, et kino Rakveres välja ei sure. "Tuleb lihtsalt praegustes tingimustes võimalikult hästi tegutseda," lisas ta. Kui uue hoone rajamise korral oleks filme saanud näidata seitsmel päeval nädalas, on seda praegu võimalik teha ainult neljal päeval.
Enamik summast linnalt
Projekt näeb ette ehitada hoone, mis mahutab proovisaali, kinosaali, kinosaali teenindavad ruumid ja teenindussaali, kuhu kuuluvad garderoob, ooteruum ja kohvik. Kaks kolmandikku hoonest oleks kino valduses ja üks kolmandik proovisaali all.
Kokkuleppe kohaselt pidanuks riik tasuma 1/3 proovisaali kogumaksumusest ja 2/3 Rakvere linn.
"Rahastamise osas lepiti algselt kokku nii, et projekti rahastavad Rakvere linn ja Eesti vabariik. Kinoosa maksab linn ja proovisaali osa katab riik. Finantseerimise osas oli plaan kaasata laenuvahendajaid ja laen kümne aasta jooksul tagasi maksta," rääkis Rakvere teatri direktor Joonas Tartu.
Projekti eest tasumise protsess oleks olnud järgmine: sihtasutus võtab pangalt projekti kogumaksumuse ulatuses kümne aasta peale laenu, seejärel maksavad riik ja linn igal aastal sihtasutusele toetust, mida sihtasutus kasutab pangale tagasimaksmiseks.