Fiona Apple on noor ilus laulja-lugudekirjutaja, kes pärast plaatinastaatusesse jõudnud esikalbumi «Tidal» ilmumist teatas MTV Awardsi lavalt: «This world is bullshit!» Tema lugude tekstid on häbitult ausad ja isiklikud, täis põhimõttekindlust, elutervet irooniat ja terake ninakust.
Fiona Apple
Extraordinary Machine (Epic)
«Extraordinary Machine» lood oli Jon Brion viimistlenud juba aastal 2002. Sony arvates oli materjal aga liiga kunst ja plaat jäi seisma. Ärevil fännid ühinesid veebilehe FreeFiona.com alla ning hakkasid Sony kontorisse protesti märgiks õunu saatma.
Ilmumata materjal sattus internetti, kust seda koguni
38 000 korda downloaditi. Kurioosum oli tekkinud, press tagajalul, Fiona-kultus kasvas. Lõpuks, kaks aastat hiljem jõudsid Fiona ja Sony teineteisemõistmisele, produtsendiks võeti
Mike Elizondo (Dr Dre, Eminemi ja 50 Centi stuudioabi), kaasprodutsendiks Brian Kehew ning plaat ilmus.
Apple on parimas vormis, tema mahlakas-jõuline tämber on küps ja krõbe kohati mänglevalt õrn, siis raevutsev, bravuurselt kabareelik ja mõnes loos spoken-word'ina räppiv. «Get Him Back» on irvitav-ülbe, äraspidiselt vänderdav kõverpeeglisse kukkunud tivolilugu.
«Tympsi» produktsioon meenutab õõvastavate tsirkusetirinate ja lonkava rütmiga Eminemi produktsioone, «Red, Red, Red» on mõtlik, kauni orkestratsioonina aeglaselt rulluv ballaad.
Elizondo-Kehew on loonud helidest, pillidest ja orkestritest disneylikult luksuslikke maastikke, uskumatuid losse, värvilisi lõbustusparke, kõledaid kummituskoopaid ja Fiona kameeleonlik hääl võtab hulljulgelt mis-iganes-kõrgusi, sügavusi, vorme, värve või rolle.
Albumi nimilugu ja «Waltz» jäid ainsana algsesse originaalversiooni. «Waltz» on võluvalt vanamoodne bigbändilik edööver, mis lõpetab plaadi salongiliku valsirütmi-galantsusega, «Extraordinary Machine» annab pikantselt ja kelmikalt keelpilli-pizzicato ja oboesoolodega mängeldes Fiona vokaalile õhku, ruumi ja vabadust: «Be kind to me or treat me mean, Ill make the most of it, Im an extraordinary machine!» laulab ta. Geniaalne!