Külmatunne on äärmiselt ebameeldiv, mõnikord suisa vastik tunne. Vahel piinab see inimest ka siis, kui välistemperatuur pole sugugi liialt madal.
Külmatunne hoiatab inimest haiguste eest
21. detsember 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terve inimene tunneb end mugavalt, kui teda ümbritsev temperatuur on 21-23 soojakraadi. Termomeetrinäidu langedes hakkab meil esmalt jahe, siis külm. Külmatunne on füsioloogiline kaitserefleks, et vältida organismi külmetumist ning haigestumist.
Külmetamine muutub eluohtlikuks, kui kehatemperatuur langeb alla 35 kraadi. Keha üldine jahtumine ohustab inimest siis, kui jääda pakasega õue magama või olla pikka aega külma käes alasti.
Üldist külmumist soodustavad üleväsimus, kurnatus, alkoholi- või narkojoove. Keha liigjahtumine võib tekkida juba nullilähedasel temperatuuril niiske ja tuulise ilmaga. Eriti kiiresti jahtub keha külmas vees.
Rõivad ilma järgi
Talvemõnusid nautima minnes tuleb riietuda vastavalt ilmale, märjad rõivad tuleb ruttu vahetada kuivade vastu. Oluline on usaldada oma külmatunnetust ebamugavustunne hoiatab meid raskete haiguste eest.
Erilise hoolega tuleb külma eest kaitsta sõrmi, varbaid, põski ning kõrvalestasid. Külmunud kehaosas halveneb verevarustus ning kehaosa, mis esialgu punetab, pakitseb ja valutab, muutub jätkuval külmumisel tundetuks ja valgeks.
Külmetamine langetab organismi vastupanuvõimet ning avab sissepääsutee sissehingatavas õhus leiduvatele viirustele ja bakteritele. Külmetushaiguste puhul võib tõusta kõrge palavik, mida saab enamasti ravida koduste vahenditega, juues rohkelt kuuma pärnaõie- või vaarikateed ning manustades ravimi infolehe järgi paratsetamoolitablette.
Liigne külmahirm
Paradoksaalsel moel saab külma edukalt kasutada ka mõne haiguse ravimisel. Reumatoloogid kasutavad külmaravi tursete ja lihaskrampide ning mõningate valude puhul.
Külmaravis kasutatakse külmaaplikatsioone ning külmakambrit, kus veedetakse lühike aeg mõnekümnest sekundist paari minutini. Külmaravi mõjub organismile toniseerivalt ning põletikuvastaselt, seda kasutatakse ka astma ja mõnede närvihaiguste ravis.
Normaalsest suuremat külmakartust võib põhjustada kilpnäärme alatalitlus, millega kaasnevad enamasti ka ka muud ainevahetuse aeglustumisest tingitud nähud, nagu väsimus, kehakaalu suurenemine, kõhukinnisus, kuiv nahk ning aeglustunud mõttetegevus või depressioon.
Kilpnäärme alatalitlus ei teki üleöö, ent see tõbi jääb vanematel inimestel sageli diagnoosimata.