Lubadustest tuleb kinni pidada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2002 kommenteeris haridus- ja teadusminister Mailis Reps SL Õhtulehes (27.06) riigi lubadust anda algklassi õpilastele tasuta koolilõunat: «Omavalitsustel on palju teha: koolimaju remontida, koolisööklaid euronõuetega vastavusse viia / / Koolitoidu riiklikku toetust sätestav seadusemuudatus oleks kergenduseks ka kohalikele omavalitsustele, sest siis jääks teistele põhikooli klassidele rohkem kohaliku omavalitsuse eelarvest.»
Lubadus jäi algklasside osas täitmata, Tartu linn maksab riigi kümnele kroonile iga algklassi õpilase lõuna toetamiseks kaks krooni omavahendite arvelt juurde, 2006. aastal kulub selleks 1,4 miljonit. Riik laiendas oma poolikult täidetavat lubadust 5.-9. klassi lastele. Taas eraldab riik õpilase kohta vähem raha, millele Eesti Linnade Liit 2006. aasta eelarve koostamisel tähelepanu juhtis. Kahjuks ei tule 10-kroonised ja odavamad lõunad kõne alla paljudes omavalitsustes.
Mis ootab meid tulevikus? On teadmata, millise summaga tuleb koolitoitu doteerida 2007. Praegu oli riigi toetus 11,3 krooni lapse kohta, 2006. aastal aga 10. Mis saab, kui see väheneb veelgi? 1. septembrist 2006 on ministeerium lubanud tasuta toitu kutsehariduskoolidele. Praeguseks on selgusetu, millised on sel juhul kohaliku omavalitsuse kohustused.
Olen veendunud, et toetada tuleb neid, kes abi vajavad. Tartu võimuliit, Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit, on otsustanud lisaks osalisele toiduraha kompenseerimisele maksta uuest aastast täies ulatuses kuni 40 protsendi põhikooli õpilaste koolilõuna eest. Tartu on renoveerinud kõik koolisööklad.
Meie pingutusi pole kangekaelselt näha tahetud. Täna veeretatakse omavalitsuste õlgadele tasuta koolitoit, homme politseinike palgatõus või pensionide tõstmine. Ministeeriumid on omavalitsustele andnud ultimaatumeid ja avaldanud survet teha «koostööd» kohustuste võtmise kaudu. Seadus ütleb: kui riik paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse, siis tuleb garanteerida ka selle kohustuse finantseerimine. Muudel juhtudel pole riigi tegevus seadustega kooskõlas.