Seljataha on jäämas tormine ja tormiline aasta. On olnud nii traagilisi kui ka rõõmsaid sündmusi. Jõuluaeg kutsub meid järele mõtlema, otsima elu püsiväärtusi, leidma seda teed, mis Jeesuse sõnul viib ellu.
Jõulud juhivad õigluse, rahu ja ilu poole
Aasta suurima püha mõttes kirgastub meile vastu inimloomuse olemus ja ootus. Lisaks Jumala tegutsemise tajule, mida inimene vajab, kannavad jõulud endas inimväärikuse, headuse ja armastuse ideid. Need pühad juhatavad hingepuhtuse, ilu, õigluse, usu, lootuse, rahu ja rõõmu juurde.
Kiriku sajanditepikkune sild üritab ühendada mitte ainult igavest ja ajalikku, vaid ka inimpõlvi ja -südameid. Seda pole kindlasti kerge teha. Oleme ainulaadsed indiviidid, kanname endas oma, sageli teistele vastanduvat arusaama tõest. Teeme vigu ega tiku seda tunnistama.
Samas eeldame ja ootame, et meid mõistetaks, et elu põhiväärtustes valitseks üksmeel ja solidaarsus. Omal kombel püüavad kõik hea tahtega inimesed teenida mitte ainult iseennast, vaid ka ühiskonda. Ka kirik teeb seda. Tahan neil jõuludel tänada kõiki, kes mind minu esimesel ametiaastal peapiiskopina on toetanud, õieti kogu Eesti avalikkust.
Kirik ei ole olnud sellel aastal varjus. Oleme üheskoos kaasa elanud maailma ja Eesti jaoks olulistele hetkedele. Nende hulgas tuleks nimetada paavst Johannes Paulus II ja peapiiskop emeeritus Jaan Kiiviti surma ja matust, paavst Benedictus XVI ametisseseadmist, uute piiskoppide pühitsemist Eestis ja kirikupäeva Tartus, Tartu Jaani kiriku taasavamist, oikumeenilisi ühispalvusi rahva käekäigu pärast.
Oleme sellel aastal kõnelnud väärtuspõhisest eluhoiakust, eetikast ja usundiõpetusest. See on olnud elav diskussioon. Oleme arutanud, mis neid valdkondi ühendab või lahutab, millise panuse saab üks või teine anda meie ühiselu paremaks korraldamiseks. Mis on ohud ja kuidas neid vältida.
Olen tänulik kõigile, kes on kaasa mõelnud ja oma arvamust avaldanud. Vaid nii mõistame paremini üksteist, leiame selle ühisosa ja ka erisuse, mille kaudu võime üksteist toetada ja saada rahvana tugevamaks.
Ometi püsivad ühiskonnas riskid, süveneb majanduslik ja moraalne lõhe inimeste vahel. Miks need õiged ideed ei teostu?
Seeme vajab kasvutingimusi. Keskkond, mille loome, kas pärsib või toetab püüdlusi, mida märgivad jõulud ja ütleb välja lapsesuu. Peaksime ühendama jõud, et me ise ega meie lapsed ei jääks häbisse.
Jõululaps Jeesus on selleks palju andnud, et inimese parem mina võiks realiseeruda, et järgides teda, saaksime täisealiseks Kristuse täisea mõõtu mööda (Ef 4:13).
Usk on ühtaegu anne ja ülesanne, mis nõuab vastutuse võtmist.
Stigma tähendab armi või märki. Stigmaatikuteks on nimetatud neid, kes kannavad endas Kristuse kustumatut tunnust, armu märki. Jõulud on jumaliku inimideaali Petlemma täht ja tunnusmärk kogu inimkonna vaimukultuuris. Laskem sellel endale teed näidata. Laskem sel jätta jälg oma südamesse. See tähendab midagi ilusat.
Jõuludest pole ilmaaegu saanud perepühad, heategevuse, rõõmu ja rahu aeg. Kelle poolt ja mis meelevallaga? Piibli sõnul on see lepitus ja rahu, mida Looja ise Jeesuses meile kingib. Olge armulised, nagu teie Isa on armuline, ütleb Jeesus (Lk 6:36).
Rahu Jumalaga ja rahu inimeste vahel on nagu medali kaks poolt, mis meie elu tõeliselt rikkaks ja väärtuslikuks muudavad.
Ühel või teisel kombel vajame me kõik sisemist tasakaalu ja rahu, et võiks sündida rahu kaasinimestega. Vajame sisemist selgust tões ja jõudu sellest kinni hoida, et sünniks õiglus ja tõde ühiskonnas.
Vajame oma ebatäiuslikkuse tundmist ja tunnistamist, aga ka armastust ja andeksandmist, et meie pingutused saaksid mõtte, et keset pimedust säraks valgus.
Soovin ja palun, et kogeksime jõulusündmustes seda inimväärikuse ja elu pühaduse allikat, mis aitab näha kaunist iseendas ja enda ümber, aitab selles kasvada ja edasi minna.
Soovin kõigile jõuludeks ja algavaks uueks aastaks rohket Jumala õnnistust ja hingerahu.