Vastasseis: Kellel peab olema õigus abielluda?

Urmas Arumäe arvates on abielu mehe ja naise vaheline asi. Jutud sellest, et abiellumine on vajalik oma erinevate õiguste kaitsmiseks, pole aga päris õiged.

Viie samasooliste inimeste abielu taotleva ühenduse pöördumine Eesti riigijuhtide poole lähtub eeldusest, et Eesti riigis diskrimineeritakse neid, kes soovivad samasooliste kooselu seadustamist perekonna vormis.

Sellega ei saa kuidagi nõustuda. Kogu ühiskondlik korraldus on kokkulepe ühiskonna erinevate liikmete vahel. Demokraatlikus riigis toimib aga selline korraldus, mis on kehtestatud riigi enamuse poolt.

Praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus ja selle alusel vastuvõetud seadused väljendavad Eesti kodanike arusaama ühiskondlikust kooseksisteerimisest ja muu hulgas ka arusaamu perekonnast.

Perekonnaseadus räägib sellest, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Sama seadus räägib ka lapsendamisest. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama.

Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad inimesed. Seega kahe inimese poolt ühe lapse üheaegne lapsendamine on hetkel see, mida Eesti seadused samasoolistele ei võimalda.

Ja ei peagi võimaldama, sest see on meie ühiskonnale võõras ja see ei ole nende laste huvides.

Riikide endi valik

Eesti ühiskond ei ole veel valmis aktsepteerima ka samasooliste abielusid ja sellise suhte tunnistamist perekonna ühe vormina.

Jah, tõesti on neljas arenenud riigis võrdsustatud abielu mõiste erinevast ja samast soost partnerite vahel. Lisaks on enam kui kahekümnes riigis üle maailma loodud samasoolistele paaridele võimalus kooselu seaduslikult registreerida ja tagada selle õiguslik kaitse.

Kuid selline seadusandlus on olnud nende riikide valik. Samasugust valikut ei saa Eestile peale suruda ja rääkida seejuures veel diskrimineerimisest.

Õiguste kaitse võimalik

Euroopa Liidus eksisteeriva vaba liikumise põhimõtte taustal ei peaks küll kellelgi olema põhjust väita, et ta ei saa ennast teostada või elada nii vabalt, kui tahaks.

Jutt sellest, et omasooliste abielu võimaluse puudumine ei võimalda neil saada sama õiguslikku kaitset näiteks ühisvara või pärimise osas, ei ole päris õige. Lubatagu siinkohal meelde tuletada, et eksisteerib seltsingulepingu ja testamendijärgse pärimise institutsioon.

Selle kõige taustal võiks ühiskonnas arutleda teema üle samasooliste partnerluse registreerimisest, mis ei oleks samastatav abielu mõistega ja mille protseduur erineks abiellumise protseduurist. Kuid lapsendamine samasooliste partnerite poolt ei ole lapse huvides ja seda ei saa kuidagi lubada.

Eesti Vabariigis on nii hetero- kui ka homoseksuaalsetel inimestel probleeme, mis nende igapäevast elu märksa enam mõjutavad kui traditsioonilise abielu mõiste revideerimine.

Abielu on mehe ja naise vaheline asi.