Vesipiip avab mõnuainete maailma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mare Liiger kirjutab, et ema, arsti ja terviseedendajana haarab tema telefoni ja helistab 110, kui näeb tubakat pruukivat alaealist. Sest mida nooremalt tarbitakse tubakat ja alkoholi, seda tõenäolisem on, et hakatakse tarbima ka muid mõnuaineid.

Paari nädala eest tõusis meedias päevakorda teema, kas vesipiip on mõistlik kingitus lapsele ja kui ei, siis mis on temas kahjulikku. Mõned on kuulutanud vesipiibu suitsetamise nii ohutuks tegevuseks, et see peaks kõlbama vaata et isegi lasteaialastele.

Mina ema, arsti ja terviseedendajana ei osta mitte mingil juhul oma teismelisele lapsele vesipiipu. Kui näen kusagil suitsetavat või mingil muul viisil tubakat tarvitavat alaealist, siis haaran telefoni, et helistada 110.

Sest see on oluline kvalitatiivne vahe, kas suitsetab täiskasvanu või teismeline.

Täiskasvanu peab ise teadma

Nikotiin on sõltuvust tekitav uimasti. Seda fakti on isegi sigarettide tootjad pidanud hiljuti tunnistama. USA Rahvuslikud Haiguste Kontrollimise keskused teatasid 1997. aasta mais, et iga päev saavad kolmest tuhandest ameerika lapsest regulaarsed tubaka suitsetajad.

Sealjuures ei ole vahet, kas tubakat tõmmatakse ninna, manustatakse läbi huule limaskesta või näritakse. Sõltuvuse tekkimine on väga tõenäoline.

Eestis kasutavad teismelised sageli huuletubakat ja hooplevad vanemate ees, et see on parim ravim suitsetamisest loobumiseks. Paraku on see nikotiinisõltuvuse raskem aste. Palju saab nikotiini ühest sellisest «plönnist»?

Võtke pakist välja kõik 20 suitsu, toppige suhu, süüdake põlema ja tõmmake need kahe minuti jooksul intensiivselt ära. Sama palju nikotiini saab ühest annusest huuletubakast, sest limaskestast imendub uimasti eriti kõrges kontsentratsioonis.

See, millist sõltuvusainet – kas legaalset, nagu nikotiin ja alkohol, või illegaalset – kasutab täiskasvanu ning kui kultuurselt või kultuuritult ta seda teeb, on kokkuvõttes täiskasvanu isiklik asi.

Meie vabas ja liberaalses riigis on igal täiskasvanul täielik õigus ennast surnuks juua või surnuks kaifida.

See, milliseid riske ta võtab, puudutab tema isikut. Mis sest, et nikotiin tekitab füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust. Rasked sõltuvusseisundid tekivad vaid vähestel.

Lastega see paraku nii ei ole. Mida nooremana hakkab teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid ja alkoholi tarbima, seda suurema tõenäosusega satub ta ainest sõltuvusse. Noortel, kes alustavad sõltuvusainete tarbimisega enne 21. eluaastat, on kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, enne 15. eluaastat alustajatel aga juba neli korda suurem.

Samuti peetakse tubakat, alkoholi ja kanepit väravaks uimastite maailma, sest neid tarbides on tõenäoline, et noored tutvuvad inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Väga kõnekas oli kommentaar Delfis: «Kes see vesipiipu ikka tubakat paneb, sinna pannakse savu.»

Mitte kõik teismelised, kes tubakat, alkoholi või kanepit kasutavad, ei hakka tarvitama teisi uimasteid. Paljud jätkavad ainult alkoholi või marihuaana kasutamist. Paljud aga lõpetavad igasuguse tarvitamise hoopis. Kahjuks on aga küllalt neidki, kes seda ei tee või ei suuda selles punktis lõpetada.

USA ainete kuritarvitamise ja mentaalse tervise amet koos sealse tervishoiuministeeriumiga on avaldanud viimase uuringu, mis võrdleb legaalseid uimasteid mittetarvitavate õpilaste ja tarvitavate õpilaste kontakte illegaalsete uimastitega.

Noorukitest vanuses 12–17, kes suitsetasid, kinnitas 42,7 protsenti ka keelatud ainete tarvitamist viimase kuu jooksul. Mittesuitsetajatest õpilaste seas oli selliseid vaid 4,6 protsenti.

Seega on tõestust leidnud fakt, et teismelised, kes kasutavad tubakat, tarvitavad suurema tõenäosusega ka alkoholi ja teisi, enamasti illegaalseid uimasteid. Sama võime väita ka meie oma uuringu tulemusi vaadates.

Teismeline proovib piire

Järeldus on ilmne: kui suudame lapsed tubaka proovimisest eemale hoida, siis aitab see hoida neid lahus ka alkoholist ja narkootikumidest.

Kui lubate alaealisel kodus vesipiipu popsida või alkoholi tarvitada, et nad seda mujal ei teeks, siis oletate ka, et õpetate neid vastutustundlikult ja ohutult tarbima.

Tegelikult näitab lapsevanem nii, et on lapse uimastitarvitamisega nõus. Teismelise arengus on paraku etapp, kus hakatakse teadlikult seatud piire laiendama. Kuid laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht. Loeb see, mida vanem lubab.

Kas te kingiksite oma lapsele jõuludeks või sünnipäevaks Makarovi püstoli laskemoonaga, koos õpetussõnadega, et sellega võib lasta ainult elutute märklaudade pihta? Mina ei kingiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles