Mozarti elu ja muusika just nagu üks päev pargis

Jüri Reinvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šokolaadikuulikestelt tuttava näoga mees on üks Austria tuntuimaid kaubamärke.
Šokolaadikuulikestelt tuttava näoga mees on üks Austria tuntuimaid kaubamärke. Foto: Repro

Tänapäeva Mozart sureks reivijärgse dehüdratsiooni kätte ja sotsiaalamet maksaks kinni tema matused.

Matustel paar-kolm kuju – ja otse kabeli juurest, enne kui kirst hauda viidaks, keeraksid nemadki selja ning hauani ei saada teda enam keegi. Legend sünniks ainuüksi sellest stseenist, eriti kui Mozarti pruut seda peale ei sunniks.

Mozart elas kogu elu mingi palaviku all ja palaviku kätte ta ka noorena suri. Palavikulise olemuse taga on austria iseloom: veidi loid ja veidi kaval, veidi ettevaatlik ja veidi räme, samas mitte kannataja-natuur, või, jumal hoia, kannatav geenius. Vaevalt et Mozart ise nii kunagi mõtles: selle on ajaloolased hiljem juurde kirjutanud.

Geenius-hull-geenius

Oma geniaalsusest on ta siiski teadlik ja kirjutab sellest avameelselt: ta on geniaalsusega harjunud, selle keskel sündinud ja kogu lapsepõlve kasvanud – arengusituatsioon, mis tõi talle rohkem haigusi ja kannatusi kui õnne ja rahuldust.

Õnne ja rahuldust ei toonud see tema isalegi, kes Mozartit ja ta õde mööda Euroopat tassis nagu kaasaegne ooperimänedžer, valmis vajaduse korral kõike ühele kaardile panema, valmis põhjustama teistele inimestele nii palju kannatusi kui võimalik.

Lapsepõlve ja puberteediiga Mozart arvatavasti ei näinudki. Seejärel veetis ta kogu täiskasvanuea üle igasuguste piiride ropendades, kirjutades kaanoneid: «Laku mu ***, laku täiesti puhtaks» ja sodides vihikuid täis kummalisi olevusi, nagu mingeid aruandeid hääletutest siseheitlustest: nurgelisi koletisi läbisegi niisama-sinna-tänna-kriipsutustega, ja harrastades seksuaalelu, mis meenutab raevu.

Samal ajal, vastupidiselt hilisemale legendile, käitus ta ümberkaudsetega väga korralikult. Ei surunud ennast peale, ei tikkunud tähelepanu keskmesse. Ei itsitanud falsetis ega märatsenud, kui talle lihtsalt, igasuguste selgitusteta töö eest maksmata jäeti, või maksti, millal juhtus.

Või kui ta igal pool maha vaikiti. Meeleheitlikult püüdis ta Euroopas tunnustust võita, segades seda pürgimust oma tohutu assimileerimisvõime ja muusikalise muutumisjõuga – asjata, ta vaikiti lihtsalt maha.

Perutaja muusik

Mozarti muusika on õhuline ja selle sees samasugune peidetud austria iseloom: veidi loid ja veidi kaval, veidi ettevaatlik ja veidi räme, ja samamoodi kummaline segu pidurdatusest ja pidurdamatusest, mis võib ühest teiseks üle hüpata kolm-neli korda ainüksi teema jooksul.

Tempo peatamises järsku enne kadentsi on ta ületamatu, samuti nagu kaardimängul harmooniates: viib sind tuntud rada pidi, viib, viib ja siis järsku hakkab olematutest seintest uksi esile tõmbama nagu mustkunstnik, lastes sul avastada üha uusi ja uusi labürinte.

Kogu oma eluloo kõrvale on ta kirjutanud suure hulga loomingut – ja selle hulgas puudub igasugune surnud mass, milles võib süüdistada kõiki suure loominguga heliloojaid, isegi Johann Sebastiani.

Ajastu jaoks on Mozart liiga «komplitseeritud» ja «ikka liiga nõudlik». Kui mitte mõelda, et «emotsionaalselt liiga keeruline» ja «liiga raskestihaaratav kohe esimese korraga». Prantslastele on ta «raske» ning «ebahuvitav».

Ümbruskond ei taipa ammugi, kui väga see Mozartit ennast haavab. Enda meelest esindab ta kõige puhtamat lääne helilooja traditsiooni: täppislik käsitööoskus, kontrapunktiline mäng, žestide fantaasiarohkus. Enne kõike oskus.

Samal ajal on ta lakkamatult haige, tal ei ole kohta, mis ei oleks üles paistetanud, ei valutaks, ja ta sööb kõiki värvilisi mürke, mida leiab. Peaasi, et saaks valu kuidagi ära.

Veel üks müütiline tegelane: Constanze, tema naine. Täielik ebaõnnestuja. Pärast Mozarti surma katsub ta kõikjalt kätte võidelda rahasummasid, mis Mozartile jäid tema eluajal välja maksmata.

Ta otsib lepitust Mozarti õega, põetab teda ja matab ta, aitab oma teist meest koostada Mozarti monograafiat – ning sureb sügaval Schumanni ajal, nagu luuser maailma esimese tõelise superstaari naisena.

Mozarti muusikas on eriline selgus: selline kergus, nagu oleks elamine midagi õhkkerget, väike unistav lõunapoolik, päikese hele soojus murul ja muretud inimesed varjudena kõikidel alleedel. Ja seejärel teekond koju, vahetevahel peatudes poeakende ees, ning pärast seda olla kogu õhtu raamatuga voodis.

Sellest edasi sajandeid, aastasadu – ja Mozartist kirjutavad ikka veel peaaegu ainult mittemuusikud.

Kui Mozart elanuks tänapäeval

Sünnib 27.1.1966 Kanadas väljarännanud hipide perekonnas ühena kahest lapsest.

Perekond sõidab ringi mööda Põhja-Ameerikat, esinedes grupina nimega «Mozart’s Four».

1969: on hetkeks top 40-s palaga «Everybody’s Listening».

1970: esinevad Valges Majas, Mozart istub presidendiproua põlvele ja lubab ta naiseks võtta, kui täiskasvanuks saab.

1970ndad: ringreisid esialgu mööda Ameerikat, hiljem ka Euroopas.

1980: esimene oma soolo-LP «What a Wonderful Day», hetkeks vilksatab ka top 40-s.

1980ndad: põhiline töötamise periood, rohkelt plaate, ükski ei tõuse enam top 40-sse.

1982: kohtub Constanzega, kellest saab tema põhiline elukaaslane, avatud kooselu, haigused.

1995: liitub vabamüürlastega.

1990ndate teisest poolest elab põhiliselt sotsiaalabi toel ning juhuslike tööde najal.

Sureb 5.12.2001 Pariisis. Üledoos.

Festival «Mozart 250»

Ligemale 30 kontserti ja muud üritust.

Esitajaid välismaalt: Julliard String Quartet, Korea Kammerorkester, The Orchestra of the Age of Enlightenment.

Esitajaid Eestist: ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste, Kalle Randalu, Tallinna Kammerorkester, Andres Mustonen, Reval Trio, Tobiase keelpillikvartett, Uus Tallinna Trio jt.

Rahvusooper Estonia mängib ooperit «Don Giovanni».

Teater Vanemuine esitab ooperit «Võluflööt».

Festivali patroon on Austria suursaadik Jakub Forst-Battaglia.

12.-27. jaanuarini Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Kuressaares, Kohtla-Järvel, Jõgeval, Valgas, Viljandis

Info: www.mozart250.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles