Õpetaja Luidar kannab patsi ja särgi all kuulivesti. Igas tunnis teeb ta katseid ja jagab parimatele suhkrut.Vabal ajal tegeleb õpetaja Einsteini teooria ümberlükkamisega.
Kahju, et õpetaja Luidarit päriselt olemas ei ole
/nginx/o/2019/11/28/12773811t1h7402.jpg)
28. jaanuar 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetaja Luidar ütleb, et endale tuleb eesmärgid seada.
Alles üriis istudes sain teada, et õpetaja Luidar, natuke hull, kuid õiglane, minu meelest selle võistluse parima kirjandi kangelane, on väljamõeldis. Mul oli kahju, et Luidarit ei ole.
Oma päris-õpetajast hea kirjandi kirjutamiseks peab kooliõpilane meister olema, sest seesama õpetaja on ju kirjandi esimene lugeja. Seesama õpetaja, kes seitsmeaastase käekõrvale võtab ja üheksateistkümnese ellu tõukab.
Armastus õpetaja vastu, armastus iseenda ja maailma vastu selle õpetaja kui kujunemisaastate võtmekuju kaudu nende teemade käsitlemiseks peab olema tõeliselt terane.
Selle võistluse kirjandid olid valdavalt kantud aukartusest ja imetlusest, nagu väikesed, kangelastele juba eluajal püstitatud monumendid.
Õpetajad teavad, mida see tänu tähendab. Endast kõik anda ja midagi tagasi saada midagi, mis teeb päeva elamisväärseks.