Meediaarvustus: Ajaleht ajalukku?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Ajalehtede Liidu meediakonverents 27. jaanuaril

Aastal 1997 ennustas Bill Gates, et 2000. aastaks on ajaleht paberkujul välja surnud. Niisamuti esitas visahingelisele paberkandjale eelmisel nädalal peetud meediakonverentsil uue väljakutse firma Hill&Knowlton Eesti tegevjuht Daniel Vaarik. Ta väitis, et vähemalt 20 aasta pärast on trükiajakirjandusest saanud ajalugu. (Sellest sai alguse kihlvedu Eesti Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalepiga, kes lubas Vaarikule kasti Hennessy konjakit, juhul kui mehel õigus peaks olema.)

Ajalehe tähtsus ja mõju on tehnoloogia arenedes mõistagi muutunud. Võrgukeskkond täidab mõningaid ajakirjanduse funktsioone pareminigi kui see trükipressi puhul on võimalik: pakub piiramatult diskussioonipinda, võimaldab täielikku sõnavabadust, edastab infot väiksema nihkega reaalajast. Üha enam toimub ka ümberorienteerimine erinevatesse võrgukanalitesse nagu MSN, bloogid jpm.

Ka ajalehtede enda online-väljaanded muutuvad tugevamaks: Maailma Ajalehtede Assotsiatsiooni eelmise aasta uuring näitas, et 55 protsenti ajalehesaitide lugejatest peab seda oma igapäevaelus oluliseks. Nagu rõhutas Vaarik, on tehnolooga arengulagi veel kaugel ning et tegelikult ei tea veel keegi, missuguseid ja millisel kujul see tulevikus infovajadusi rahuldab. Liiatigi on noorem põlvkond juba nüüd võtnud suuna võrgukeskkonnale, olles paberajalehest suuresti võõrandunud.

Ent 400 aastat on ajaleht siiski inimeste lugemislaual trooninud. Soov seda lugeda on märk omamoodi rutiinist – üha uuesti ja uuesti kinnitust vajavast teadmisest, et maailmas on kõik endiselt paigas. Ajalehe väärtuseks on selle läbimõeldud ja kontrollitud infoesitlus: organiseeritud toimetamisfilter, mis võimaldab eristada olulise mürast. See on üks olulisemaid põhjuseid, miks traditsiooniline trükiajakirjandus on juhtpositsiooni säilitanud.

Infovajadus võib inimesed tulevikus viia eeskätt mujale kui trükiajakirjandusse ning paberkandjast saada ajalugu, mida säilitatakse raamatukogude arhiiviriiulitel. Ükski asi pole igavene. Usun siiski, et mõnekümne aasta pärast on meil endiselt olemas paberleht – vähemalt hommikukohvikaaslasena ei ole sellele ikka vastast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles